17.08.15

        

Paide vapp                                                   Paide lipp

Pindala: 10 036 km²

Elanikke: 8370, seisuga 01.01.2015

Paide linna kuulsusrikas ajalugu sai alguse 1291. aasta 30. septembril, mil talle anti ühena esimestest Eestimaa linnadest linnaõigused.

Esimesed kirjalikud ülestähendused Paidest ulatuvad aga juba 1265. aastasse, mil ordumeister Konrad von Mandern asus Paidesse uhket ordulinnust ehitama. Samast vallitornist, mis on sõdade ja rüüsteretkede tõttu mitmel korral maatasa tehtud, ent siis jällegi kõige kiuste üles ehitatud, on saanud nii Paide linna kui kogu Järvamaa sümbol. Paide on läbi kireva ajalookaleidoskoobi kandnud nimesid Wittenstein, Weissenstein, Paede ning Paide ja olnud nii kivi- kui madala puitarhitektuuriga väikelinn keset kaubateede ristumiskohti, mille elanike arv veel 80 aastat tagasi oli alla 3 000.

Paide, Eestimaa südame, vaieldamatult väärikaim vaatamisväärsus on Paide Vallimäe vallitorn ning seal asuv Ajakeskus Wittenstein, koos selle ümber oma ajaloolises hiilguses laiuva vallimäega, kus jalutades või all-linnale pilku heites kosub hing ja puhkab silm. Paide keskväljak on linnaelu süda, mis koos vanalinna ajaloolise tänavavõrgustiku, Paide Raekoja ning Paide Püha Risti kirikuga on oma olemuselt ainulaadseimaid eksemplare Eestis.

Tänapäevase Paide tänavapilti ning vallimäge ilmestavad sadakond paeskulptuuri, mis on valminud iga kahe aasta tagant peetavatel rahvusvahelistel Paide Paepäevadel. 

Paide tuntumateks üritusteks on jüripäeva tähistamine aprilli lõpus ning 2013. aastast peetav Arvamusfestival.