« Tagasi

Paide linnapea Siret Pihelgase kõne linna sünnipäevaaktusel

Hea paidelane, austatud aukodanikud, vapimärgi kavalerid ja külalised!
 

Paide linn tähistab sel sügisel oma 724. sünnipäeva. Tõenäoliselt ütleks Paide linn selle peale, et see aeg on lennanud kiirelt - alles see oli, kui laoti kive minu linnusemüüridesse, kui nüüd, aastal 2015 on sellest möödunud pea 25 inimpõlve pikkune aeg.

Tänast kõnet ette valmistades mõtlesin päris pikalt sellest, milline on meie kodulinna tänane seis, siht ja suund.

Minu arvates on Paide midagi palju enamat kui üks Eesti vanimaid keskaegseid linnu, midagi rohkem kui ligi 60 km tänavaid või need 10 ruutkilomeetrit…midagi palju inimlikumat kui kõik see statistika ja numbrite loetelu kokku. Kui inimese elukaarega paralleeli tõmmata on tänane sünnipäevalaps just kui üks parimas naisevõtueas noormees, kelle parimad päevad on alles ees. Tõsi küll, nagu meestega teinekord ikka, ei pruugi ta sellest veel ise aru saada. Miks, te küsite? Võin selgitada.

Paide jaoks on kahtlemata kõige pikem eluperiood olnud lapsepõlv, mis tinglikult kestis keskajast kuni Eesti taasiseseisvumiseni välja. Imikuikka jäi palju jonni ja arusaamatuid liivakastikemplusi, ehk sõjad ja maadejagamised. Eredaimaid mälestused on kindlasti lasteaiaperioodist läinud sajandi keskpaigast, kui linn hoogsalt kasvas ning mõne tuhande inimesega väikelinnast sai väärikas 10 000 elanikuga maakonnakeskus. Tollest ajast on meeles palju uut - kultuurikeskus, tööstusettevõtted, paneelmajade elurajoonid, veetorn ja kaubamaja, kuid ununesid ka paljud  mälestused beebieast ehk ilusa ajaloolise puitasumiga keskaegsest väikelinnast.

Tänaseks on linna jaoks möödas ka keeruline ja tormiline, palju emotsioone lõkkele löönud puberteediaeg, mis langes kokku ajaga, mil maailm elas läbi viimase poolsajandi suurimat majanduskriisi ja sellele eelnenud buumi. Need aastad olid Paidele rasked, kuid õpetlikud. Majandusbuumi ajal hoogsalt suurenenud linnakassa andis põhjust võtta asju suurelt ja julgelt ette, et ellu viia unistusi, millest sajandivahetusse jäänud mürsikueas unistatud oldi, kuid millele hammas toona veel peale ei hakanud. Investeeritud sai miljoneid eurosid. Laenukoorma näol oli muidugi ka oma hind, mida maksta tuli, kuid eks meil kõigil ole saavutatu üle hea meel ja tänast Paidet ei kujutaks ette ilma spordihalli või uues lasteaiata. 

Vahepeal on aga Paide piltlikult öeldes usinasti peedipõllul kõblanud ning saanud nö suviste tööotsade ja rihmapingutusega taas kord jalule.

Rahandusministeeriumi järelvalvemenetlusest, ehk teismelise jaoks koduarestist äsja pääsenuna pole enam kaugel aeg, kui saame taas olla peremehed oma majapidamises.

Täna on Paide aga ehk juba tõesti küpses naisevõtueas. Ka hiljutised poliitilised tõmbetuuled siin on olnud just kui noormeeste küünarnukkidega vehkimine ööklubi ees, kus parima pruudi nimel ollakse valmis kas või iseend kõrvust tõstma. Tahaks uskuda, et nüüd on tõesti need parimad pruudid sõelale jäänud.

Tulevikus, olles liitunud naaberomavalitsustega, oleks meie ühine pere palju suurem ja tugevam. Me ei oleks siis vaid ühised trepikojanaabrid, kes ühistu koosolekul koristamisgraafiku või parkla laiendamise üle vaidlevad, vaid perekond. Põhjuseid rõõmu tunda on palju kordi rohkem, sest see õnn, mida pakub pere, on midagi väga erilist, mida üksi elades ei oskaks ettegi kujutada.

Olgugi, et linn on kasvuraskustest välja saamas, oleme piisavalt küpsed. Ma usun, et oleme ühinemiseks valmis ning me ei vaja pidevat tõestust sellele, kes me oleme. Me teame seda niikuinii. Paide linn jääb linnaks ka siis, kui meie piirid on nihutatud Roosna-Alliku või Järva-Jaanini.

Kuidas elad, Paide linn? Tundub kohati, et linn elab tõesti praegu tormilist elu, pidevalt puhub muutliku suunaga tuul, on vahelduv pilvisus, kohati võib tulla äikest ning on selgimisi.

Tegelikult, kui tõsisemal toonil rääkida, siis arvan, et meil läheb hästi. Maailmas toimuva valguses lausa väga hästi. Meil on söök laual ja kodu soojaks köetud, lapsed käivad koolis ning meil endil on tööd. Vaadates ja kuulates, mis toimub paljudes riikides, kus elavad samasugused inimesed nagu meie, leian, et me peaksime olema õnnelikud selle üle, mis meil on ning mitte olema õnnetud selle üle, mida meil pole. Meil pole liutorudega veekeskust, meie ujulagi on kehvas seisus, meil pole kutselist teatrit ega tänavaaukudeta teid. Ka inimesi jääb vähemaks. Paar aastat tagasi polnud meil ka taksoteenust, tänavavalgustus tekitas palju probleeme ning pool aastat tagasi ei teadnud me veel, mis saab meie hariduse tulevikust. Nüüd teenindab linna kolm taksofirmat, lõppemas on paar miljonit eurot maksev tänavavalgustusprojekt ning riigigümnaasiumi loomiseks käed löödud. Ning elanikkegi on siin vähem olnud kui praegu - ajaloodokumendid kõnelevad, et Liivi sõja tõttu sajandeid tagasi oli Paidesse jäänud vaid kuus inimest.

Kui inimeste puhul on oluline võtta teda sellisena, nagu ta on, siis linna puhul see ei kehti. Me tahame kogu aeg paremaks saada ning edasi areneda. Me ei lepi sellega, et meil pole veekeskust või professionaalset teatrit, teeme tööd ja näeme vaeva ja me saavutame selle. Üks, mis meil kindlasti on, on meie inimesed. Täna tunnustame neid inimesi, kes on Paide linna suurel määral panustanud oma aega ja ka raha, näidanud üles suuremeelsust või teinud südamega oma tööd. Selliseid inimesi on meil õnneks veelgi rohkem, kui täna siia lavale jõuab, Paide linn tänab ja on teie üle uhke. Suur tänu, see on vähim, mis me teha saame!

Paide linn on oma 724. aasta künnisel. Olgugi, et juba väärikas eas sünnipäevalaps, soovin ma, et Paide linn püsiks noor ja tahtejõuline. Noor püsib linn niikaua kui meil on noori inimesi. Õnneks peab ütlema, et meie lasteaiad on lapsi täis, mis tähendab, et siin elab piisavalt noori peresid, kes on valinud elukohaks Paide linna. Ka minu lapsed kasvavad siin ning olen veendunud, et Paide on parim paik kasvamiseks ja kooli käimiseks.

Usun, et niisama kindlalt, nagu püsivad Paide ordulinnuse paesed kiviseinad juba üle seitsme sajandi, jääb alles ka Paide linn oma aja looga, tõusude ja mõõnadega.

Mul ei ole kõike, mida armastan, aga ma armastan kõike, mis mul on. Palju õnne, kallis Paide!

 

Paide linnapea
Siret Pihelgas

26.09.2015
Paide Kultuurikeskuses