« Tagasi

Paides süüdatav märgutuli jõuab Riigikogu 100. sünnipäevaks Toompeale

22. aprilli õhtul kell 21.00 Vallitornis süüdatav jüriöö tuli jõuab sama päeva hilisõhtuks märgutulena Toompeale Riigikokku, kus 23. aprillil peetakse Eesti parlamendi 100. sünnipäeva.

Tuli saadetakse Paidest vabatahtlike märgutulede süütajate abiga teele Pärnu, Tallinna, Rakvere ja Jõhvi, Tartu, Põlva ja Võru ning Viljandi suunas.

Tallinnasse jõuab tuli läbi Kuimetsa, Habaja, Kose ja Jüri. Tallinna piiril võtavad selle üle paarkümmend mootorratturit, kes viivad selle Jüriöö parki. Sealt viib märgutule Toompeale Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Riigikogu hoone ees süüdatakse küünlad kõigile Asutava Kogu liikmetele, kes 1919. aastal osutusid parlamenti valituks.

Jüriöötuli sümboliseerib nii eestlaste võitlust vabaduse eest, maarahva jõudu kui ka Eesti seadusandliku võimu ja demokraatia jõudmist saja-aastaste sekka.

Vaata märgutulede aktsiooni ja vabatahtlikuks hakkamise kohta lähemalt siit: https://xn--jrimrgutuled-jcb4wa6g.ee/

1919. aasta 23. aprillil tuli Eestis kokku esimene rahva valitud esindus ehk Asutav Kogu, mis võttis vastu paljud meie riigile aluse pannud otsused. Seda päeva tähistatakse Riigikogu sünnipäevana ning sel aastal saab Riigikogu 100-aastaseks.

Asutav Kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna kuni 20. detsembrini 1920. Selle ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus.

Asutava Kogu valimised toimusid 1919. aastal 5.–7. aprillini. Valimistel osalenud kümnest parteist ja rühmast olid olulisemad neli: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Rahvaerakond, Tööerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Valimisaktiivsus kujunes kõrgeks – 80%.

Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Tööerakond. Liikmeteks said paljud hilisemad Eesti Vabariigi riigitegelased: Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Ants Piip, Konstantin Päts, August Rei, Otto Strandman, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson ja Jüri Uluots. Rahvasaadikud esindasid vägagi erinevaid elualasid, nende seas oli näiteks 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku ja 2 üliõpilast. Naisi osutus valituks seitse.

Saadikukohti oli Asutavas Kogus 120. Vanim liige oli 1858. aastal sündinud Johannes Meyer Saksa-Balti Erakonnast, noorim aga 1898. aastal sündinud Hugo Bernhard Kikson, kes kuulus sotsiaaldemokraatide hulka.

Asutav Kogu pidas 170 istungit, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust. Näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, aga ka seisuste kaotamise seadus ja perekonnaseisuseadus, millega lahutati kirik riigist jpt. 1920. aasta 20. detsembril astus ametisse I Riigikogu ja Asutava Kogu ajalooline töö oli sellega läbi.

Toonaselt Järvamaalt pärit rahvasaadikud: Johan Pitka, Theodor Koik, August Jürmann (Jürima), Tõnu Loik, Johannes Paalberg, Eduard Aule, August Rei.

Jüriöö Märgutuled 2019 korraldab SA Ajakeskus Wittenstein koostöös SA Pärnu Muuseumi, SA Eesti Maaelumuuseumid, Kaitseliidu ja EV100 toimkonna ning tuletrassi läbivate omavalitsuste ja küladega.

Teate koostas:

Maarit Nõmm
avalike suhete peaspetsialist
51 46 043
maarit.nomm@paide.ee