« Tagasi

Vaktsineerimisest – mida kõrva taha panna ja millest mööda vaadata?

Pildil Eimar Veldre. Foto allikas Paide Linnavalitsus

Viimased nädalad on toonud meile uudiseid, kuidas mingi vaktsiin on Eestisse kohe-kohe jõudmas, milliseid vaktsiine üldse olemas on COVID-19 viirushaiguse vastu, kes juba vaktsineeritud on ning kes ootavad oma järge. Samuti on taustal levimas erinevad jutud ja kuuldused vaktsiinide mõjust ning mõningased arvamused, kas üldse peaks või tohiks lasta end vaktsineerida. Seega, võib tekkida tunne, et infot on küll palju, ent osa küsimusi on veel vastuseta.

Kes on meie vaktsineerijad?

Kõigile kindlustunde andmiseks, et vaktsineerimine on läbimõeldud tegevus, siis esmalt annan ülevaate sellest, kuidas vaktsineerimine korraldatud on ja kes seda Eestis teevad. Vaktsineerimise korraldamist juhivad sotsiaalministeeriumi lähedases koostöös terviseamet, ravimiamet ja haigekassa ning perearstid ja haiglad. Kaasatud on ka kõik kohalikud omavalitsused. Vabariigi COVID-19 vaktsineerimise plaani järgi saavad vaktsineerijaks olla need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

Plaanis on sõnaselgelt kirjas: "COVID-19 vaktsineerimiseks kasutame samu toimivaid lahendusi, mida on seni kasutatud vaktsineerimise korraldamisel Eestis". Niisiis ei leiutata jalgratast, vaid kasutatakse juba sisse töötatud lahendusi ja töökorraldust. Loomulikult, võrreldes gripi vastu vaktsineerimisega, on praeguse väga ulatusliku levimusega nakkushaiguse puhul vaja jõuda suurema osani elanikkonnast ehk tööd on mitu-mitu korda enam vaja teha ja vajaliku süsti peavad saama lõviosa meie vabariigi ligi 1,3 miljonist elanikust.

Peamisteks vaktsineerimiskohtadeks on perearstikeskused, hooldekodud, haiglad, elutähtsate teenuste osutajate ja teiste kõrgema nakkusriskiga eesliini töötajate töökohad ning nakkuskliinikud või vaktsineerimiskabinetid. Siinkohal on oluline märkida, et vaktsineerimine ei toimu kõikjal samaaegselt.

Kes ja millal vaktsineeritud saab?

Hetkel on eestkätt tervishoiutöötajate ja hooldekodude kord ning oma perearstilt tasub pigem kõne oodata, mitte rutata kohe aega kinni panema. Tulles tagasi eelmainitud vabariikliku plaani juurde, siis vaktsineerimise järjekorrad pannakse paika. Kõige olulisem on mitte üle muretseda, vaid teada, et igaüks saab oma perearstilt või tööandjalt aegsasti selle info, kui vaktsineerimisega jõutakse ühe või teise sihtrühmani. Vaktsineeritav saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta.

Kuna tegemist on ulatusliku, kogu vabariiki ja elanikkonda hõlmava ettevõtmisega, mis tuleb läbi viia kiirendatud korras, siis on loomulik, et mitmed esialgsed kavad saavad täpsustusi, neid muudetakse ja täiendatakse ning tehakse erandeid. Seepärast soovitan aegsasti tutvuda nii üldiselt vaktsineerimise kui ka konkreetselt COVID-19 vaktsineerimist puudutava üksikasjaliku infoga Terviseameti veebilehelt www.vaktsineeri.ee.

Üks, mis on selgemast selgem ja kaljukindel on see, et COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine on Eestis kõigile tasuta ning vaktsineerimine on vabatahtlik.

Kas on põhjust karta või olla ettevaatlik?

Uuringud näitavad, et 63% eestimaalastest on valmis laskma ennast vaktsineerida. 16% elanikest pole otsustanud, kuid enda hinnangul kalduvad pigem mitte vaktsineerimise suunas. Kindlasti ei soovi ennast vaktsineerida 15% elanikest. Siinkohal on oluline märkida, miks inimesed vaktsineerimisest keelduksid. Enim tõdeti, et vajatakse rohkem infot vaktsiinide kohta ning on hirm kõrvaltoimete ees. Põhimõttelisi vaktsineerimisvastaseid on elanikest vaid veidi üle kahe protsendi. Seega on suuresti vaktsineerimisega seotud murelikud mõtted seotud infoga ehk inimestel on vaja saada rohkem teadmist vaktsineerimise toimest, kõrvalmõjudest ja nendest üle saamisest.

Kõige selle juures on inimeste ettevaatlikkus uue vaktsiini suhtes mõistetav. On ju tegemist kiiresti välja töötatud tootega, neid on erinevaid ja paraku levib ka palju eksitavat infot, sealhulgas ka väärteavet. Samas tuleb rõhutada, et ravimiohutus on siiski tagatud. Euroopa Komisjon annab vaktsiinile müügiloa alles siis, kui Euroopa Ravimiamet on hinnanud kõiki vajalikke andmeid, sh ohutust ja efektiivsust. Kuigi protsess on olnud tavapärasest kiirem, siis mingeid järeleandmisi vaktsiinide ohutuse või efektiivsuse osas ei ole tehtud.

Oluline on jälgida ametlikke kanaleid, sh Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadiokanaleid ning levinumaid erakanaleid, nädala- ja päevalehti. Soovitan hoiduda kuulujuttudest ning ka hirmutamiseks mõeldud videolõikudest, mida võib eelkõige sotsiaalmeedias kohata. COVID-19 vaktsineerimisega seotud ametlik info koondub veebilehele vaktsineeri.ee nii eesti, vene kui ka inglise keeles ning vaktsiini toimest ja kõrvalnähtudest annab ülevaate ravimiamet.

Loomulikult on omaette teemaks vaktsiinide liigid, sest pea iga nädal tuleb infot ühe või teise firma toodetavast vaktsiinist ning Eestisse saabuvatest kogustest. Mina soovitan tollele infole pöörata mõõdukalt vähe tähelepanu. Kui suured kogused saabuvad või millise firma omad, ei ole meile reakodanikena niivõrd tähtis – ega me ju ka ei nõua, et ajaleht, raadio või televisioon kuulutaks iga päev seda, mis marki ja mis kogustes leiba või saia väljub igal hommikul Aktsiaseltsi Eesti Pagar Paide tehasest; oluline on, et kaupa poes jaguks. Teadmine sellest, millised vaktsiinid Eestisse jõuavad, millistele sihtrühmadele need sobivad, millised on võimalikud vastunäidustused ja kõrvaltoimed, täieneb pidevalt. Olulise info saate kindlasti siis, kui teie perearst teiega aegsasti ise ühendust võtab ja asub kokku  leppima vaktsineerimise  kuupäeva ja kellaaega.

Ohutusnõuete järgimine ka vaktsiini oodates

Vaktsineerimine annab kindlasti lootust, et saame võimust ulatuslikult leviva nakkushaiguse üle. See aga ei tähenda, et me end juba lõdvaks saaksime lasta. Kuna vaktsineerimine võtab aega kuid, ja mullu kevadise tarkusena teame, et viirus taandub loomulikul viisil suve hakuks, siis seniks tuleb jätkata nakatumise vaos hoidmiseks oluliste ohutusreeglite ja soovituste järgimist – puhastame käsi, kanname maski, hoidume liigsetest kontaktidest ning tõbisena püsime kodus.

Autor: Eimar Veldre, Paide linna sotsiaalosakonna juhataja