« Tagasi

Linnapea Priit Värgi Paide linna 728. aastapäeva kõne

Head kaaslinlased, sõbrad ja külalised!

Mul on rõõm, et saan täna teiega koos tähistada Paide linna sünnipäeva. Hommikul kohtusin PAIde lasteaia lastega, kes andsid üle sünnipäevakaardi ning minu küsimusele kui vana on Paide linn, sain vastusevariante kahest 2000ni. Kusjuures tõsi on ka asjaolu, et varsti täitubki Paide linna,  Paide valla ja Roosna-Alliku ühinemisest kaks aastat, nii et sel väiksel tüdrukul oli mõnes mõttes õiguski.

Tegelikult tahan ma jõuda selleni, et Paide on ajalooline linn ja 728. aastaga on kujunenud välja palju traditsioone – nagu tänane kontsertaktus või minu pidukõnedes olevad hüpped minevikku. Ja Paide ajakulgu on alati iseloomustanud suured muutused, mida on tänapäevases kontekstis kohati harjumatu mõistagi. Näiteks meie nimi - Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein, (alamsaksa keeles valge kivi), hiljem Weissenstein ja linna eestikeelset nime Paide mainiti küll esmakordselt Vene-Rootsi sõja vaherahulepingus, kuid ametlikku kasutusse võeti oluliselt hiljem.

Olgu - nimemuutus ei pruugi olla enamuse jaoks „suur muutus". Võtame siis luubi alla mõne muu muutuse - tänavu möödub 230 aastat hetkest, mil linna territoorium vabastati täielikult Mäo mõisa valitsemise alt ning kinnitati Paide linnapiir. Aastal 2019 me ei kujuta ette, et linna juhitaks Mäost - või mis?

Vaatame veel võrdlusandmeid ajaloost ja kuidas on meie rahvaarv aastate jooksul muutunud: 1783 aastal kui olime Mäo mõisa valitseda, oli meil 440 elanikku, 1922 aastal loendati 2980 elanikku, 1989 aastal koguni 10 849, 2007 aastal 9323 ja hetkel on meil 10542 linlast. Vaadates rahvaloendusnumbritele otsa, siis võiks järeldada, et täna elame õndsal ja õnnelikul ajal, aga ma tulen selle juurde hiljem tagasi ja praegu teen hoopiski traditsioonilise põike minevikku – aastasse 1923.

Perioodikas „Odamees" kirjeldas kodanik Vaas rongisõidul Paidesse meie kodulinna järgmiselt „Mõnikord olen ma tahtnud võrrelda Paidet soome Lahtiga. Lahti võlub oma nägusate kiviehitustega ning stiilika moodsa arhitektuurse ilmega. Paide aga on võrratu omas vanas stiilitusetuses. Siin pole kapitaliste ega kommuniste, vaid üks väikekodanlus ja hääd inimesed. Paide on väike. Väiksemad temast on ainult Baltiski ja Petseri. Tema päätänavalt ei tohi kõrvale kalduda, et mitte linnast välja jõuda."

Ta jätkab oma kirjeldust „Tänapäeva Paide pakub vähe, mis meeldiks ja köidaks. Kuid oma elanikele püüab ta siiski pakkuda sest piskust, mis tal on. Tal pole teatrit, siis teeb ta kord nädalas pritsimajas kino. Tal pole merd ega järve, siiski leidub ettevõtlik mees, kes ojakese ääres laevamasti katuselle asetab, paar moldi kaldalle üles säeb ja seda sadamaks nimetab. /…/ Puhtus on üldse üks Paide vooruseist: tänavamunakatte vahelt ei julge ükski kõrreke pääd välja pista, et mitte kitkutud saada ja habemeajajaid on tervelt kolm." Tsitaadi lõpp.

Eks nii mõnigi saalisviibijatest muigas kaasa – sest pea sajand hiljem leiab nii mõndagi sarnast, mõndagi teistsugust kui ka kinnitust, et kodulinn on oluliselt muutunud. Tuletan meelde, et selle teksti kirjutamise ajal oli meie väikelinnas 2980 elanikku.

Sajand ja suured muutused on inimmõistusele loogiliselt arusaadavad, aga tuleme siis ajas lähemale. Lehitseme Järva Teatajat 2007nda aastal peale Paide linna sünnipäeva. Mis jäi silma Paide osas? Linnapea Kersti Sarapuu lõikas sünnipäevatordi lahti, Paide 716. sünnipäeva aktuselt lahkub Paide gümnaasiumi direktor Vello Talviste lillesülemi ja vapimärgiga, aukodaniku tiitel jäi välja andmata. Spordiküljelt saame teada, et FC Flora Paide Linnameeskond on jõudmas esiliigasse. Roosna-Allikule on valminud põhikooli poolt allikarada. Tore meenutus või mis?

Ma püüan nende põigetega ajaloost selgitada, et olgu see kaks sajandit, sajand või 12. aastat tagasi – Paides on muutused ja traditsioonid alati käsikäes käinud ning need pole üksteist välistavad tegevused, vaid need on olnud meie tugevuseks.

Jõuame tänasesse päeva – territoorium 442 km2 ja rahvaarv 10 542 – kas me siis elame seetõttu õnnelikul ja õndsal ajal? Paide linnas on lapsi vanuses 0-14 kokku 1642 ehk 15,3% linna rahvastikust, tööealisi inimesi 62,3%, vanemaid elanikke 22,4%. Paide linna rahvastik vananeb, nii nagu Eestis tervikuna. Kui aastal 2010 oli vanuses 65+ elanike osakaal 16%, siis aastal 2019, oli see juba 22% elanikest.

See numbrijada iseloomustab suurt demograafilist muutust Paides – lapsi jääb vähemaks ja pensioniealisi tuleb juurde. Saalisviibijate jaoks pole see mingi uudis ja kas on see muutus siis märk õnnest ja õndsusest – jäägu juba igaühe enda otsustada.

Head inimesed, järgmise hüppe ajas teen tulevikku. Mida võiksime lugeda Järva Teataja veergudelt aastal 2035? Või millisena kirjeldatakse Paidet mõne vaasisarnase turisti poolt sotsiaalmeedia postituses? Või mis numbrid vaatavad vastu Statistikaameti aruannetest?

Kujutage ette aastat 2035. Statistikaamet - Paides elab 12 000 elanikku, rahvastiku vanuselises koosseisus moodustavad 25% lapsed. Minu järeldus - elanikkond kasvab, sest noored on otsustanud rajada perega ühise kodu pealinna asemel turvalises, tervislikus ja nüüdisaegse elukeskkonnaga Paides.

Kujutage ette tulevikus turisti nimega Vaas, kes tuleb Paidesse isesõitva autoga ja kirjeldab meie olustikku. „Paide on võrratu oma ajaloolises stiilitusetuses . Paide keskväljak kihab aastaringselt elust, tänavad on sama piinlikult hoolitsetud kui 1923. aastal – mitte ühtegi kõrt ei paista munakivide vahelt. Kesklinnast ja päätänavalt tasub kõrvale kalduda, sest elu maal rikastab kogu Paidet. Külad, kus elanikkond kasvab, ettevõtlikusest kihav seltsielu ja viimane kui üks talukoht on aastaringselt kasutuses koduna. No ja muidugi linnas leidub kolm habemeajajat."

2035 ja Järva Teataja. Ma ei hakka siinkohal ennustama, kes on 2035 aastal pidupäevakõnet pidav linnapea, kes valitakse aukodanikuks ja vapimärgi saajaks, sest seda on keeruline ettekujutada. Aga ma suudan kujutada ette Järva Teataja pealkirju – „Paides on elaniku kohta kõige rohkem matkaradu ja kergliiklusteid", „Paides on kõige tervemad inimesed", „Paide on Eesti kõige turvalisem linn", „Kinnisvaraarendajad rajavad eramuid kogu Paides" või „Paide Linnameeskond jõudis Meistrite Liiga esimesest ringist edasi".

Head pidulised! Paides on alati olnud muutumises ja hetkel loetletud kujundlikku tulevikukirjeldust ei pea ma ebarealistlikuks, vaid meie linna sihiks, visiooniks, mille suunas püüelda. Püüelda linna suunas, mis on mõnusa õhustiku ja suhtluskultuuriga kogukondi ühendav, kus väärtustatakse kõrgelt haridust ja kultuuri. Püüelda nüüdisaegse elukeskkonnaga linna suunas, kus elavad ettevõtlikud ja tervislike eluviisidega inimesed."

Teate, mis? Olgu see teadlikult või alateadlikult, aga selles suunas me ka liigume ja seda ühiselt. Osad on panustanud rohkem, teised jõuavad panustada tulevikus. Ja eriti suure panuse eest, et Paide areneks, anname täna üle 17 inimesele tänukirjad, kahele linna südamed, kahele linna vapimärgi ja ühele aukodaniku tiitli. Aitäh teile!

Head saalisviibijad! Lõpetuseks räägin ühe loo möödunud nädalalast kui kohtusin Rakverest näitleja Üllar Saaremäega. Peale seda kui tutvustasin end kui Paide linnapead ütles ta „Enam ei saa seda naljalugu rääkida – mis vahe on Paidel ja Rakverel, sest nüüd on ka teil oma teater olemas." Kes teab, mis elu tuua võib, aga võib-olla aastal 2035 saan mina rääkida talle seda lugu tagurpidi „Üllar, tead, mis vahe on Paidel ja Rakverel?"

Elame ja näeme, meie siht on püüelda parema Paide suunas ja seda üheskoos. Palju õnne Paide, palju õnne meile kõigile!

 

Paide Muusika- ja  Teatrimajas
30. septembril 2019

Foto: Helje Mets/ Järvamaa Omavalitsuste Liit