Käes on kauaoodatud Järvamaa laulu- ja tantsupeo päev: tutvu kava ja osalejatega!
Täna on järvamaalaste jaoks tähtis päev, sest üle Paide kõlavad helisevad lauluhääled ja linna täidavad ligi 3000 põhiliselt uhketes rahvariietes lauljat, tantsijat, tantsujuhti ning dirigenti. Juba 2020. aastal toimuma pidanud Järvamaa laulu- ja tantsupidu "Hingesugulane" jäi koroonapandeemiast tulenevalt ära, kuid täna saame kogeda mitme aasta vältel väga paljude inimeste vahelise tiheda koostöö tulemusi.
Järvamaa laulu- ja tantsupidu, mida sel korral veavad eest Paide linn koostöös Paide Muusika- ja Teatrimaja ja sihtasutusega Järvamaa, on sel aastal pühendatud hingesuguluse temaatikale. Peo idee autorid ning kunstilised juhid on Marika Kuusik ja Kätlin Merisalu. Merisalu on ka tantsupeo lavastaja. Laulupeo muusikajuht on Külli Kiivet.
Laulupeo muusikajuht Külli Kiivet mõtiskles, et hingesugulane on keegi, kellega on hea rääkida igasugustel teemadel: ta lubab meil arutleda, otsida ja eksida ning temaga pole ka vaikus ebamugav, vaid hoopis mõnus paus. "Minu meelest võib hingesugulasteks pidada ka kõiki neid, kellele Järvamaa midagi tähendab, kes mõtlevad Järvamaa peale ja huvituvad meie maakonnast. Ja muidugi neid, kes sel peol kaasa teevad – ligi 200 kollektiivi üle 3000 laulja, tantsija ja pillimängijaga. Hingesugulasi on meil seda rohkem, mida avatumad me oleme. Me ei pea siin, Järvamaal, olema omaette riik. Peaksime tänutundega vastu võtma neid inimesi, kes siin ei ela, aga tahavad siia panustada. Pole mõtet tõmmata piiri kohaliku ja mittekohaliku vahele, Järvamaa on ju terve Eestimaa süda."
Koos tegutsemine ühise eesmärgi nimel paneb silmad särama
Kuusiku ja Merisalu sõnul panustab peo õnnestumisse väga palju inimesi. „Iga peo laulja, tantsija, võimleja, puhkpillimängija, tantsuõpetaja, dirigent, vabatahtlik, toetaja ja kogu lavastusmeeskond töötab selle nimel, et lavalaudadele tuua midagi uut ja unustamatut. Ühine hingamine on see, mis paneb silma särama ja hinge helisema," tundsid nad heameelt. Merisalu sõnul läheb meeskond peole vastu väga hea tundega, olgugi, et nii suure sündmuse puhul tuleb viimase hetkeni valmis olla erinevateks muudatusteks. "Viimasel ajal kipuvad öötunnid lühikeseks jääma, kuid see on kõik selle nimel, et pakkuda inimestele võimalust kokku tulla ning ühiselt tegutsemist nautida.
Sihtasutuse Järvamaa kultuurikoordinaatori Eva Linno sõnul on tänavune pidu eriline mitme asja poolest. „Esmatähtsaks pean seda, et "Hingesugulane" saab väga eriliste inimeste toel teoks ja et see ei jäänud piiranguaastate lõksu. Ka ei tehta eraldi laulu- ja tantsupidu igal aastal. Samuti on märkimisväärne tänavune osalejate ja väljastpoolt Järvamaad tulevate kollektiivide arv," rääkis Linno.
Paide linnapea Kulno Klein: „Järvamaa laulu- ja tantsupidu jõuab Paidesse üle viie aasta. Seda suurema armastuse ja hoolega on oodatud sündmust ette valmistatud. Kutsun kõiki järvalasi Paidesse lauljatele ja tantsijatele kaasa elama, sest see on meie kõikide ühine pidupäev ja olulisim traditsioon," lausus Klein.
„Hingesugulase" repertuaar on suures osas kokku pandud numbritest, mida saab näha ja kuulda 30. juunist kuni 2. juulini pealinnas iga viie aasta tagant toimuval suurel noorte laulu- ja tantsupeol. Järvamaa laulupeo kontserdil tulevad esitusele mitmed Järvamaaga seotud inimeste, näiteks Märt Hundi, Arvo Pärdi, Jaan Pehki ja Ave Avamere laulud ja seaded. Lauljaid ja muusikuid juhendavad samuti Järvamaaga seotud dirigendid Piret Järvet, Kadri Hunt, Anne Toomistu, Tiiu Schüts, Indrek Vijard, Malle Anton, Kuldar Schüts, Kaur Pennert ja Jaanus Karlson.
Laulupeo tuli jõuab Paide Kesklinna staadionile Vargamäe kultuurihiies 24. mail süüdatud tulest. Tuld kannavad liikumisaasta puhul Paide linnameeskonna liikmed. Vahetekste esitavad nii laulu- kui ka tantsupeol Marita Kutsar ja Uku Valner.
Rahvakultuuri suurpidu toimub kahes jaos
Paide Kesklinna staadionil kell 16.00 aset leidval tantsupeol pakuvad lisaks liigitantsudele silmailu peo ava- ja lõpuliikumine, milles osalevad pea kõik tantsijad ja võimlejad. Esimest korda on Järvamaa tantsupeol ka tänavatantsijad, kes teevad kaasa ühes numbris. Enam kui 2000 tantsija poolt staadionile joonistuvaid mustreid saab jälgida suurelt ekraanilt.
Kell 17.45 liiguvad pidulised rongkäiguna Vallimäele, kus kell 18.30 algab laulupidu.
Pilet ühele kontserdile maksab 10 eurot, kahele kontserdile 15 eurot. Õpilase ja pensionäri pilet on vastavalt 8 ja 5 eurot. Toetajapileti hind on 25 eurot.
Eelkooliealised lapsed pääsevad mõlemale kontserdile tasuta. Laulupeo pileteid saab osta piletimüügikeskkonnast Fienta või kohapealt. Tantsupeo piletite eelmüük on praeguseks lõppenud, kohapealt on tulenevalt tribüüni kohtade arvust saadaval piiratud hulk pileteid.
Laulu- ja tantsupidude traditsioon kannab jõudumööda edasi meie esivanemate ja rahvakultuuri pärandit
Järvamaa laulu- ja tantsupeod on juba rohkem kui 100 aastat olnud kohaliku kultuurielu oluline tähis. Maakonna pidude kavas on läbi aegade olnud laul, rahvatants ja pillimäng. Repertuaar ulatub rahvaluulest eri aegade autorite loominguni. Eelproovid, rongkäik, ühistantsimine, -laulmine ja -musitseerimine ühendab eri põlvkonna lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid.
Alates 1945. aastast on Järvamaa laulu- ja tantsupeod olnud temaatilised. Nõukogude aega jäävad peod pealkirjadega „Sa vaata üle kodumaa", „Meil laulud aitavad elada, võita", „Olgu jääv meile päike" jm. Kavas olid needsamad eestlastele olulised laulud, näiteks M. Lüdigi „Koit", M. Härma "Ei saa mitte vaiki olla", G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm", millele lisandus tolle ajastu kohustuslik repertuaar.
Aastatel 1945-1988 olid peod kahepäevased. Laupäeviti oli rahvakunstiõhtu koos tantsupeoga, pühapäeviti oli rongkäik ja laulupidu. Aastatel 1989-2011 toimus pidu ühel päeval ühtse laulu- ja tantsupeona. 1989. aastal pandi alus Vargamäel Kultuurihiies laulutule süütamise traditsioonile.
Laulu ja tantsupeo kontserdile eelneb tuletseremoonia, mis traditsiooniliselt süüdatakse mõned päevad enne pidu Vargamäel Järvamaa Kultuurihiies: kohas, kus kasvavad Järvamaa tublimate kultuuri ja sporditegijate tammed sümboliseerides eestluse ja meie kultuuri eilset, tänast ja homset päeva. Kultuurihiies süüdatud tulega süütab Järvamaa Kultuuripärli tiitli pälvinu Järvamaa laulu - ja tantsupeo tule.
Kasutatud allikad: https://jarvamaapidu.ee ja https://www.facebook.com/jarvamaapidu
Artikli koostas:
Eliise Peelo
Avalike suhete peaspetsialist
Paide Linnavalitsus
(+372) 5627 5233
eliise.peelo@paide.ee