30.01.17
  • Muusikaaed pühendatuna Arvo Pärdile

Muusikaaed avati Paides 2016. aasta septembris ning see tähistab kohta, kus asus helilooja Arvo Pärdi sünnikodu. Aia avamisest võttis osa ka Arvo Pärt ise. Vormilt lihtne minipark hõlmab endas kaht Riho Kulla paeskulptuuri "Paesümfoonia" ja klaverikujuline "Loomingu läte". Nii aed ise kui ka paetaiesed on inspireeritud Pärdi loomingust. Aias on ka pingid ning kõnnitee, kaunistuseks dekoratiivtaimed. Aed on mõeldud ka kontserdite pidamiseks. Tulevikus saab muusikaaias kuulata muusikat ka läbi helisüsteemi sarnaselt nn Tšaikovski pingiga Haapsalus. 


Foto: Merle Rüütel

  • Hääletaja skulptuur

Paide üks tuntumaid paeskulptuure. Asub Olerexi ringi ääres Paide linna sissesõidul. Autor Laur Tiidemann ning valmis see 1998. aasta Paide Paepäevade raames.

  • August Wilhelm Hupeli (1737 - 1819) kunagine elumaja Keskväljakul

Hupel oli baltisaksa publitsist, kodu-uurija ja keelemees. Elu viimased 14 (1805-1819) tegutses ta Paides, kus asutas linna tütarlaste kooli, kellele pärandas oma majad.  Praegu tegutseb hoones kohvik. A.W.Hupel on maetud Reopalu kalmistule. Kuna tema haud ei ole säilinud, siis avati 1987.a. Reopalu kalmistul temale kui Eestimaa kodu-uurimise rajajale mälestuskivi.

  • Simsoni vesiveski

Vesiveski on ristkülikukujulise põhiplaaniga paekiviehitis, mille ülemine puuosa on hilisem juurdeehitus. Endine Simsoni vesiveski on linnuse lahutamatu osa märkides samal ajal ära kunagise jõesängi asukoha. Vesiveski on käesolevas kohas ära märgitud 1683.a. Waxelbergi plaanil. Paekivist vesiveski ülemine puuosa on hilisem juurdeehitus aastast 1931. Ehitusperioodid 1521-1710. (Allikas: Muinsuskaitseamet)

  • Järvamaa Muuseum, Lembitu 5
Järvamaa Muuseum on üks Eesti vanimaid maakonnamuuseume. Baltisakslaste initsiatiivil asutatud Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi muuseumi külalisteraamatusse tehti esimene sissekanne 31. juulil 1905. Seda päeva loeme praeguse muuseumi ametliku tegevuse algusajaks.

Rohkem kui aastasaja jooksul on kogunenud muuseumile väärikas museaalide kogu, kus on üle 75 tuhande säiliku. Nendest osa on jõudnud juba ka digitaalsesse andmekogusse MUIS.

Järvamaa Muuseumi püsiekspositsiooni ilmestavad teematoad: muinasajast varajase rauaajani läbi arheoloogiliste leidude koos loodusosaga, 18. sajandi vana apteek, kultuuri- ja hariduselu, mõisatuba, eelmise sajandi alguse majanduselu, sajanditagune käsitöölise tuba, 60-ndate haritlase tuba, fotograafinurk 70-ndate fotodega.

Ajutiste näituste ruumis vahetuvad näitused 2-3 kuu tagant.

Järvamaa Muuseum pakub erinevaid muuseumitunde ja haridusprogramme, viib läbi ajaloo ja kultuuriga seotud sündmusi, vahendab giidituure ning ootab kodu-uurijaid ja teisi ajaloohuvilisi tutvuma rikkalike kogudega.

Järvamaa Muuseumis saab hea ülevaate Järvamaa ajaloo- ja kultuuripärandist ajast aega. Muuseum kuulub SA Ajakeskus Wittentein juurde.

  • Kaubahoovi ärihoone, Pikk 1

Asub Keskväljaku ja Pika tänava nurgal. Pärineb 18. sajandi lõpust 19. sajandi algusest. Praegu asub hoones majatarvete kauplus. Aidad, mis kuulusid ärihoonega kokku on praeguseks lammutatud.

  • Paide Püha Risti kirik koos kirikaiaga
Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku.

1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras.

1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikule, mis valmis 1786. aastal ning õnnistati sama aasta 12. juulil Paide kreisi praosti Peetri õpetaja J. Fr. Rinne poolt.

Nii kiriku kui ka torni müürid tehti paekivist. Lagi oli puust ja lame, võlvimata. Torni ülemine osa oli puust (torni kõrgus praegu 47,5 m). Erinevalt kirikuarhitektuuri traditsioonidest ehitati Paide kiriku torn kiriku lõunaküljele, see on väljakupoolse pikikülje ette. Seda tingis taotlus siduda väljak ja üksikhoone ansambliks klassitsismi printsiipide järgi.

10. mail 1845. a. hävis Paide kirik tulekahjus. Et taastada kirik, otsustati korraldada korjandus. Vabatahtlike annetustena saadi kiriku ülesehitamiseks 10 480 rubla (sh. keiser Nikolai I 500 rubla).

  • Kohtuhoone

18. sajandi lõpu esinduslikum hoone. Asub Tallinna tn. 18. Valmis 1789. aastal ametiasutuste ja kohtuhoonena. Seal asusid kreisikohtu saal ja kantselei, linnafoogti istungisaal ja kantselei, kassa, arhiiv, vangla, vahitoad, ooteruum ja kojamehe korter. Vahepealsel ajal paiknes hoones kool. Praegusel hetkel asuvad majas Pärnu Maakohtu Paide Kohtumaja, notaribürood, Sotsiaalkindlustusameti Paide klienditeenindus ning Töötukassa Järvamaa osakond.

  • Kunagine Saksa Tütarlaste Eragümnaasium, Posti 12

Posti tn 12 koolimaja ehitati valmis 1910. aastal. 28. jaanuari 1910. aasta "Paide teataja" andmeil läks maja maksma 24 tuhat Vene rubla. Tsaarivalitsus ei olnud vaatamata korduvatele taotlustele asutanud Paidesse gümnaasiumi. Nii avati majas 1910. aastal linnapeal O. Brasche ja kiriku eestseisja V. Stackelbergi eestvõttel Saksa Tütarlaste Eragümnaasium, mida pidas ülal Saksa Kooliselts. 1941. aastal tabas koolimaja pomm, mis purustas fuajee lae. 1944. aasta sügisel alustas Posti 12 majas tööd keskkool. 1945. aastal nimetati keskkooli direktoriks Ruudi Aimla (Priit Aimla isa). 1963. aastal avati uus koolihoone Aiavilja tänaval. Alates 1964. aastast tegutses Posti 12 majas Paide Pioneeride Maja, mis nimetati 1989. aastal koolinoorte huvikeskuseks. Kuni 2001. aastani asus majas linna raamatukogu. Sellest ajast alates seisab maja tühjana ning on erakätes.

  • Lembitu park

Linna esinduspark (pindala 39 835 m²). Park on planeeritud 1936.-1937. aastatel ning rekonstrueeriti 1980. aastate keskel. 

  • Magasiait

Tallinna tn. 29. Ehitati 1789. a. samaaegselt kohtuhoonega. See on poolkelpkatusega magasiait, mida osaliselt kasutati vanglana. Praegu tegutseb hoones meelelahutusasutus.

  • Mälestuskivi Carl Cotthard Hammerbeckile, spordihalli ees Aiavilja 1

Kirikuõpetaja C. C. Hammerbeck oli esimese eestikeelse kooli asutaja Paides. Mälestuskivi asub Paide Gümnaasiumi ees. 1835. aastal avati vaestemaja ruumides Paide esimene eesti õppekeelega kool. Kool oli kaheaastase kursusega. Mälestusmärk ise avati 1989. aasta kevadel Järvamaa Muinsuskaitse Seltsi ettevõttel.

  • Paekiviskulptuurid

Paide linn on oma nime saanud paekivi järgi. Alates 1996. aastast korraldatakse linnas paepäevi, mille jooksul on valmistatud erinevate skulptorite poolt suur hulk skulptuure, mis tänaseni linnapilti kaunistavad. Paekiviskulptuure on linnas umbes poolsada.

  • Paide Kultuurikeskus

 Valmis 1987. aastal. Algse sisekujunduse joont detailide ja värvide kaudu on hoitud tänapäevani, mis annab hoonele omapära ja teeb selle Eestis ainulaadseks. Algupärase sisekujunduse rütmi on säilitatud ka kultuurikeskuse majas tegutsevas kohvikus Teeger. Nii pakub kogu hoone kaheksakümnendate aastate hõngu. 

  • Paide linnapiiri paekivitähis

Linnatähis tervitab kõiki Tallinna poolt Paidesse sõitjaid. Avati 2013. aasta suvel.

  • Helilooja Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur "Paesümfoonia"

Autor: Riho Kuld (1999)

  • Paide turuplats –

Paide Keskväljak kandis varasemalt nimetust Turuplats. Tegemist oli linna keskmes asuva väljakuga, kus asus ka turg. Ülevaade Paide Keskväljaku äärsetest majadest aastal 1925 siin.

  • Keskväljak ja lipuväljak

Üks omapärasemaid ja ilusamaid väljakuid Eesti linnades ning säilinud alates 13. sajandist muutmatul kujul. Ta on ainuke nii suurte gabariitmõõtmetega, kergelt trapetsikujuline, heade proportsioonidega. Keskväljakuga samaaegselt kujunes välja ka linna tänavavõrgustik. Peatänavaks 13.-14. sajandil Rüütli tänav, kõrvaltänavatena Pärnu ja Posti.
Lipuväljak avati 1996. aasta sügisel. Paide linnavolikogu määrusega on kinnitatud ka lipuväljaku statuut.

  • Wabalinna Maja, Tallinna tn 11

Paide kogukonnakeskusena tuntud aktiivsete linnakodanike kooskäimise ning mitmete kultuuriürituste toimumise koht.

  • Roosna-Alliku mõisniku ehitatud elumaja, Pärnu tn 12

Maja on ehitatud 19. sajandi keskel Roosna-Alliku mõisniku Stackelbergi soovil. Eesti Vabariigi algusaastatel osteti hoone maakonnahaiglaks. Praegu on kaunis suvemõis erakätes ning plaan on sinna rajada luksuslik hotell.

  • Rüütli tänav

Poolkaares kulgev Rüütli tänav tähistab kunagist linnamüüri.  Siinsetes aedades säilinud tiigid pärinevad muistsest vallikraavist. 2009. aastal taastati osa tänava ulatuses munakivitee.

  • Paide Veetorn

Kortermaja valmis 1977. aastal. Paide ainus kõrghoone

  • Raekoda, Keskväljak 14

18. sajandi lõpus ehitatud Paide raekoda taasavati peale renoveerimist 20.08.2008.a. Hoones on tegutsenud perekonnaseisuosakond ja pank ning alates 1913.a. kuni tänaseni linnavalitsus.

Algselt ühekordse puuhoonena valminud, püstitati 1920. aastal puithoone asemele hilisjugendliku fassaadiga ehitis. Väljakupoolse fassaadi keskteljel katuse tasapinnast väljaulatuv torni meenutav vintskap. Väljaehitis on kaunistatud laias krohvitud raamistuses ümaraknaga.

Paide raekoda asub linna keskväljaku ääres. 

Raekoja ruume on võimalik rentida konverentside, vastuvõttude, kontsertide, pulmade ja muude tähtpäevade korraldamiseks. Tellimisel giidiga ekskursioonid. Info ja tellimine: paide@paide.ee või tel. 383 8601.

  • Maakonnaarsti ning kirjanik Hermann Hesse vanaisa Carl Hermann Hesse (1802-1896) kunagine elukoht Pika tänava alguses

Kultuuriloos jõutakse temani Nobeli preemia laureaadi Hermann Hesse esivanemaid uurides, nimelt on C.H. Hesse kirjaniku ja luuletaja isapoolne vanaisa. Paide linnas ja ümbruskonnas tunti ja tunnustati teda juba kaua aega enne pojapoja kuulsakssaamist, sest C.H. Hesse oli siin maakonnaarstiks ja elas Paides suurema osa oma elust. 1896. aastal suri Carl Hermann Hesse kõrges vanuses. Paide Reopalu kalmistul on võimalik austust avaldada kunagisele legendaarsele maakonnaarstile ja tema pereliikmetele.

  • Reopalu kalmistu

Asutati 1774. a. Surnuaeda on mitmeid kordi laiendatud. Kalmistu üldpindala on 22 587 m², millest ehituse all on 278 m². Kalmistut hetkel rohkem ei laiendata, hooldamata hauaplatse antakse korduskasutusse.

Kalmistule on maetud:

  • August Wilhelm Hupel (1764–1819), baltisaksa vaimulik, literaat ja kodu-uurija (tema hauakoht on teadmata, kuid talle on püstitatud mälestuskivi)  
  • Carl Hermann Hesse (1802–1896), arst, saksa kirjanik Hermann Hesse vanaisa
  • Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet; 1812–1885),

  • Endine Saksa poeglaste gümnaasium, praegune Järvamaa haigla, Pärnu 53

Saksa Poeglaste Gümnaasiumi hoone valmis 1908. aastal arhitekt Erich Roman Ludwig Jacoby projekti järgi. Kahekümnendate aastate keskpaigas sai samast hoonest mõneks ajaks Järvamaa Kaitseliidu maja ning praegusel asub samas Järvamaa Haigla. 

  • Südamesild

Noorpaaride südamete sild avati Paide tehisjärve ääres 08.07. 2000. Idee autor: Aivo Toomistu. Noorpaarid saavad südamete külge tebalukke kinnitada.

  • Tehisjärv/ rand

Paide tehisjärv on kaunis väike järveke kahe supluskoha ja paadisillaga. Rannas on lastele mänguväljak. Ümber järve saab jalutada, suvel joosta, talvel suusatada. Järve ääres on piknikukoht lõkkeplatsiga ja võrkpalliväljakud. Rannaliste ohutust valvab vetelpääste.

Paide tehisjärv rajati 1981.-82. aastatel. Järve pumbatakse vett Esna jõest.

  • Paide muusikakool

Asutatud 1958. aastal. 

  • Paide vana rahvamaja / püstitatud Vabadussõja mälestusmärgina

Mälestusmärgi püstitamisest Paides kõneldi juba esimestel aastastel pärast Vabadussõda. 1926. aasta sügiseks oli korjatud juba 370 000 marka. Järva maakonnanõukogu otsustas Pikaküla mõisahoone anda rahvamaja ehitamiseks tasuta  linnale üle. Pikaküla hoone lammutati ja veeti Paidesse. Hoone valmis 1929. aastal.

 

  • Uusapostliku Kiriku Paide koguduse hoone Pärnu tn 59

See on vanim elamu Paide linnas. Paide linnaarhitektuuri omapära oli see, et elumajad ehitati sammastega.

Allikad: Paide linn,  www.weissenstein.ee