« Tagasi

Lastekaitse Liit pakub lapsevanematele tasuta õppevideosid ja mitmekülgset tuge


"Ma ei tea, kuidas oma lapsega hakkama saada! Mida ma tegema pean?"

Kindlasti on iga lapsevanem tundnud, et enam ei tea, mida peale hakata. Seda näiteks "jonniva" väikelapsega või pidevalt nutiseadmes viibiva teismelisega.

Lapsevanemani jõuavad meedia kaudu aina enam juhtumid ja lood vaimse tervise muredest, suitsiidist või seksuaalsest väärkohtlemisest. Aga kuidas lapsevanem teab, et tema lapsega on kõik korras? Ja kuidas lapsevanem ise vajalikku tuge saab? Ja kui lapsevanemad on jõudnud kohta, kus paarisuhe vaatamata pingutustele lõpetada tuleb või juba on lõppenud – mida siis peaks tegema?

Kuues lapsevanematele mõeldud videos vastavad spetsialistid Sinu küsimustele:

  1. Mida teha, kui lapsel on digisõltuvus?
  2. Kuidas toetada oma lapse vaimset tervist?
  3. Mida teha, kui mu laps mõtleb suitsiidile?
  4. Kuidas jääda rahulikuks, kui mu laps jonnib?
  5. Kuidas saada aru, et minu last on seksuaalselt väärkoheldud?
  6. Kuidas kooselu lõppemisel lahendada lastega seotud elukorraldus?

Iga kahe nädala tagant avavad oma ala spetsialistid erinevaid igapäevaseid vanemlusega seotud teemasid. Teemade juures on ka täiendavaid materjale ning neid lisatakse jooksvalt sinna juurde. Vene- ja ukrainakeelsed videod on samuti valmimisel. 
 

Hea nõu lastega peredele

Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri heategevusprojekti "Hea nõu lastega peredele" raames saavad soovijad perekonnaõiguslikes küsimustes tasuta juriidilist nõustamist. Loe lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/et/vajad-abi/hea-nou-lastega-peredele/ 

Advokaatide poolt perekonnaõiguslikel teemadel kirjutatud materjale leiab SIIT
 

Abi on telefonikõne kaugusel

Lastekaitse Liitu saadetud e-kirjad ja telefonikõned algavad sagedasti sõnadega: „Mul on mure. Palun aidake!" Lastekaitse Liidu töötajad on esitatud küsimustele vastanud või soovitanud, kelle poole peaks pöörduma.

Tihti arvatakse, et Lastekaitse Liit teeb praktilist lastekaitsetööd või peab järelevalvet lastekaitsetöötajate üle. Nii see ei ole, Lastekaitse Liit ei tegele üksikjuhtumite lahendamisega. Lastekaitse Liit on mittetulundusühing, mis annab kohalike omavalitsuste poolt tehtavale lastekaitsetööle lisaväärtust. Vastavalt lastekaitse- ja sotsiaalhoolekande seadusele on lastekaitse ja hoolekande korraldamisel võtmeroll valla- või linnavalitsusel ja seal töötaval ametnikul (lastekaitsetöötaja, laste heaolu spetsialist või lastekaitse ülesandeid teostav sotsiaaltöötaja). Esmalt peaks just sinna pöörduma. Kontaktid on leitavad valla- või linnavalitsuse kodulehelt ja eesti.ee lehelt. 

Kui keegi aga ei söanda või ei soovi oma murest ametnikele rääkida, siis võib helistada Lastekaitse Liidu telefonil 631 1128 või kirjutada e-posti aadressil liit@lastekaitseliit.ee. Püüame anda teavet, kust, kellelt ja millist abi on võimalik saada.

Veel on võimalik helistada tasuta ööpäevaringsele lasteabi lühinumbrile 116 111, mille eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamine vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist. Lasteabi kodulehel on võimalus ka otse (soovi korral anonüümselt) nõustajaga vestelda. 

Kõikidel inimestel on kohustus teavitada, kui nad märkavad abivajavat last. Abivajava lapse puhul on ohus tema heaolu või on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes. Lastekaitseseaduse § 27 järgi tuleb teavitada kohaliku omavalitsuse üksust (lastekaitsetöötajat või laste heaolu spetsialisti) või helistada lasteabi telefoninumbrile 116 111. 

Kõikidel inimestel on kohustus teavitada, kui nad märkavad ohus olevat last viivitamatult hädaabinumbril 112. Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist.
 

Teate koostas Lastekaitse Liidu ja Lasteabi materjalide põhjal:

Eliise Peelo
Avalike suhete peaspetsialist
Paide Linnavalitsus
(+372) 5627 5233
eliise.peelo@paide.ee