Juuniküüditamise 84. aastapäeva puhul toimub Paides:
kell 13 pärgade asetamine ning mälestusküünalde süütamine Murtud rukkilille kivi juures;
kell 13.30 juuniküüditamise ohvrite mälestamine Paide Püha Risti kirikus.

Suurküüditamine Eestis algas 13. juuni öösel vastu 14. juunit ning Venemaale, Siberisse küüditati Eestist üle 10 000 inimese. Nõukogude repressiivorganite korraldusel arreteeriti, vangistati ja saadeti Venemaale välja  1941. aasta juunis üle 3000 mehe, kes enamuses hukati või surid GULAGi vangilaagrites, lisaks saadeti välja ka nende pered – naised ja lapsed. 14. juunil  mälestame hukatud kaasmaalasi, kes jätsid oma elu kodumaa tulevikule lootes.

Me oleme väike riik siin Läänemere kaldal, kuid ometi oleme suutnud taastada ja säilitada oma identiteedi.

1939. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 1 134 000 inimest. Üle 80 aasta on möödunud ajast, mil Nõukogude  Liidu tekkimise järgselt hakati oma kodumaalt välja saatma inimesi, kes  olid kuidagi seotud omariikluse sünniga ja selle hoidmisega ning edendasid elu meie kodumaal.  Teine maailmasõda tõi palju muutusi meie rahvastikku, sest paljud vangistati, hukati, küüditati, lasti maha Saksa või Vene vägede poolt ja 70-75 tuhat inimest põgenes Eestist välismaale. Lisaks olid sunnitud Eestist lahkuma ka balti-sakslased, keda arvatakse olema 16 000 ringis.

Sõjajärgne rahvastiku suurus oli 1945. aastal 854 000 inimest. Repressioonid algasid Teise maailmasõja ajal ning kestsid 1950 aastate keskpaigani ja veel hiljemgi. 1941. aastal küüditatute karm saatus sunnib meid mõtlema tänasele olukorrale Ukrainas ning tuletab meelde, et vaenlane on  ka meie naabriks.

Leinapäeva mälestusminutid koos Memento Järvamaa Ühenduse esindajatega Järvamaal algavad 13. juunil kell 13 Järva-Jaani ausamba pargis, kell 19.30 Türi Kesklinna kalmistul ning 14. juunil kell 10.00 Järva-Madise kivikangru juures, 11.00 Öötla mõisa pargis, 12.00 Koeru ausamba pargis, 13.00 Paides Murtud rukkilille mälestuskivi juures.

Silva Kärner
Memento Järvamaa Ühendus