Taristuminister kinnitas korterelamute renoveerimistoetuse tingimused, mille alusel saavad korteriühistud sügisel toetust taotleda. Riik toetab ühistuid seekord kokku 80 miljoni euroga, mis aitab korda teha umbes kümne tuhande inimese kodud. 

Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja töödest 30–50 protsenti. Toetusmäär on kõrgem madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades, väikestel majade ja muinsuselamute renoveerimisel, lifti ehitamisel ning tehaselisel rekonstrueerimisel.

Erinevalt eelmistest voorudest ei jagata toetust enam vastavalt taotluse esitamise kiirusele. Korteriühistutel on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS) taotluse esitamiseks aega 30 päeva ning siis seatakse kõik taotlused majas tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta. Seetõttu tuleb üle kontrollida ka oma maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise hetkel kehtivad ja korrektsed. 

Hindamisel pannakse taotlused pingeritta viies erinevas eelarvejaotuses:  

·         väikesed korterelamud (3–17 korterit) - 10 miljonit eurot, 

·         keskmised korterelamud (18–59 korterit) - 25 miljonit eurot,  

·         suured korterelamud (60 ja enam korterit) - 30 miljonit eurot, 

·         naabruskonnapõhine rekonstrueerimine - 10 miljonit eurot, 

·         kultuuriväärtusega muinsuselamud – 5 miljonit eurot. 

Taotlusvoor avaneb septembris, selle täpsemast korraldusest teavitab EIS lähiajal. Rahastusotsused tehakse alates 2026. aasta jaanuarist. 

Kortermaja renoveerimisel parema tulemuse saamiseks on teadusarendusprojektis BuildEST valminud juhendid hoone kliimakindlaks renoveerimiseks ja Euroopa Uue Bauhasi põhimõtete järgimiseks, mis aitavad pöörata tähelepanu nii parema ruumikvaliteedi loomisele kui ka lahenduste kestvusele. 

Korteriühistutele suunatud 80 miljoni eurost taotlusvooru rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide ja CO2 kvoodimüügi vahenditest.