Insuliiniresistentsus ja vistseraalne rasv on paljude jaoks keerulised mõisted, kuid ometi puudutavad paljusid inimesi. Tegu on vaikselt arenevate protsessidega, mis ei pruugi anda endast aastaid märku, kuid võivad viia ülekaalu, II tüüpi diabeedi ja südamehaiguste tekkeni. Sageli pole oht peeglist nähtav ega ka kaalunumbris kirjas, ent ometi võivad just need näitajad seletada, miks rasv ei kao isegi siis, kui inimene sööb tervislikult ja käib regulaarselt trennis.

"Vistseraalne ehk kõhuõõnesisene rasv on rasvakiht, mis koguneb siseelundite ümber. Erinevalt nahaalusest rasvast ei ole seda väliselt näha, kuid just seda seostatakse kõige rohkem meie ainevahetust ja südame-veresoonkonna tervist. Vistseraalne rasv suurendab riski haigestuda südamehaigustesse, II tüüpi diabeeti ja riskitegur veel mitmetele teistele haigustele," lausus Südameapteegi apteegiteenuse kvaliteedi ja kliendikogemuse juht farmatseut Anu Randmaa.

Eelmainitu tõttu ongi oluline oma kehakoostist teada, et vajadusel tervist edendavad sammud käiku võtta. "Kehakoostise määramise käigus hinnatakse keha erinevate komponentide - rasvkoe, skeletilihaste, siseelundeid ümbritseva rasva ehk vistseraalse rasva ning kehamassiindeksi ja baasainevahetuse osakaalu. Lisaks saab teada füüsilise seisundi hinde ja metaboolse vanuse," selgitas apteeker.

Tavaliselt kasutatakse selleks bioelektrilise takistuse (BIA) meetodit, kus keha läbib mittetuntav nõrk elektrivool. Kuna lihased ja vesi juhivad elektrit paremini kui rasv, saab seadme tarkvara nende omaduste põhjal arvutada erinevate kudede osakaalu. Aparaat ise meenutab kaalu ning mõõtmise teostamiseks astub inimene paljajalu aparaadile ning asetab käed konsoolile.

Vistseraalne rasv mõjutab ka meeleolu

"Uuringud on näidanud ka vistseraalse rasva ja vaimse tervise omavahelist seost. „Depressioon ja vistseraalne rasv on omavahelises vastastikkuses seoses. Pidev stress soodustab liigset kortisooli eritumist ja tõstab teatud põletike markerite taset, need aga omakorda soodustavad rasva ladestumist just vistseraalsesse piirkonda. Uuringud on näidanud kliiniliselt olulisi seoseid rasvumise ja eriti just suurenenud vistseraalse rasva ning kõrgenenud depressiooni riski vahel. Elustiilipõhised sekkumised, muuhulgas tegevused, mis aitavad vähendada kehakaalu ja vistseraalset rasva, mõjuvad seega positiivselt ka meie aju tervisele," tõi Randmaa välja.

Insuliiniresistentsus tähendab seisundit, kus keha rakud ei reageeri enam insuliinile nii tõhusalt, kui peaksid. Insuliin on hormoon, mis aitab glükoosil ehk veresuhkrul glükoosi lõhustada nii, et rakke saaks selle abil energiaga varustada ning üleliigne glükoos organismile turvalisel moel salvestada. Kui rakud muutuvad insuliini suhtes tundetuks, peab organism sama tulemuse saavutamiseks tootma üha rohkem insuliini," nentis apteeker.

Ta toonitas, et pikaajaliselt viib see olukorrani, kus kõhunääre ei suuda enam liigset insuliini toota ning veresuhkur hakkab tõusma. "See võibki viia II tüüpi diabeedi ja teiste ainevahetushäireteni. Lisaks põhjustab insuliiniresistentsus rasvade ja hormoonide tasakaalu häireid, mille tagajärjeks on sageli just kõhupiirkonna rasvumine ja vistseraalse rasva kogunemine," ütles Randmaa.

Kuidas sellest ringist välja tulla?

Hea uudis on see, et insuliinitundlikkust saab taastada. Regulaarne liikumine ja kaalu langetamine üleliigse rasvkoe arvelt, piisav uni ja tasakaalustatud toitumine aitab organismi taas insuliinile vastuvõtlikumaks muuta. „Eriti tõhus on kombineerida jõutreeningut ja aeroobset liikumist – see parandab glükoosi kasutamist lihastes ja vähendab vistseraalse rasva hulka," sõnas apteeker.

Tema hinnangul on kehakoostise mõõtmine lihtne ja kiire viis hinnata, kas tehtud muudatused toovad tulemusi. „See annab teavet mitte ainult kehakaalu, vaid ka lihas- ja rasvaprotsendi, vistseraalse rasva ja keha vee tasakaalu kohta. Nii saab inimene näha oma tervise tegelikku seisu ja motiveerida end jätkama," ütles Randmaa lisades, et lisaks kehakoostisele on olulised mõõdikud on ka kolesteroolitaseme ja vererõhu jälgimine.