Kuidas hoida elektrikatkestuse korral korterelamud soojana?

Utilitas teavitab, kuidas käituda elektrikatkestuse korral.

Elutähtsate teenuste osutajad, nagu näiteks kaugkütteettevõtted, suudavad tagada teenuse osutamise ka elektrikatkestuse korral. Selleks aga, et soojus jõuaks maja küttesüsteemi, peavad hoonete omanikud – sealhulgas korteriühistud – enda kriisivalmidust tõstma. Lihtsaim ja taskukohaseim viis on luua soojussõlmele varutoitevalmidus.

Elektrikatkestuse korral püsib hoone soojana vaid siis, kui soojussõlmes ehk hoone küttesüsteemi südames on olemas varutoite ühendamise võimalus ja varutoiteseade. Varutoide on elektrivarustus, mis elektrikatkestuse korral lülitatakse sisse, et hoida soojussõlme töös varutoiteseadme, näiteks invertergeneraatori, abil. Ilma elektrita ei tööta küttesüsteemi pumbad, torudes ei toimu veeringlust, vesi hakkab jahtuma ja hoone sisetemperatuur langema. Sõltuvalt välisõhu temperatuurist, hoone konstruktsioonist ja seisukorrast on pikema elektrikatkestuse korral oht torude külmumiseks.

Valmiduse tagab ümberlüliti ja jõupistik

Varutoitevalmiduse loomiseks on vaja soojussõlme kilbile lisada ümberlüliti ja jõupistik. Ümberlüliti abil saab soojussõlme toite ümber lülitada varutoitele, kui elektrit ei ole, ja uuesti põhivõrku, kui elektriühendus on taastunud. Jõupistik on vajalik, et ühendada varutoiteseade soojussõlmega.

Nende tööde teostamiseks kutsuge kohale pädev elektrik, kes teeb selgeks töö mahu ja annab vajadusel nõu, kuidas valida soojussõlmele sobivat varutoiteseadet.

Millist varutoiteallikat valida?

Ümberlüliti ja pistiku abil saab soojussõlme ühendada varutoiteseadmega. Levinuim varutoiteseade on invertergeneraator. See on soojussõlmele sobivaim, kuna soojussõlm vajab tööks ja seadmete korrasolekuks stabiilset elektrit.

Invertergeneraatori valimisel tuleb lähtuda soojussõlme elektritarbest. Näiteks nelja trepikojaga viiekorruselise hoone soojussõlme elektritarbimine on keskeltläbi 0,7 kW ja sellele sobib invertergeneraator, mille võimsus on vähemalt 1 kW.

Ühe varutoiteallikana saab siinusinverteri ja klemmide abil kasutada ka sõiduauto akut. Lisaks on olemas teisi varutoiteseadmeid, nagu akupangad, päikeseenergiapõhised süsteemid koos akude ja inverteritega, vesinik-generaator jne, kuid need on vähemlevinud lahendused.

Taskukohane varutoitevalmidus

Ühendustööd teostab pädev elektrit, kellel kulub keskeltläbi 5-8 tundi. Ühendustööde hind ei sõltu soojussõlme elektritarbimisest, vaid kulunud ajast. Tööde jaoks vajalike materjalide (kaabel, ümberlüliti, jõupistik, jätkupesa, moodulkilp jne) maksumus on ligi 250 eurot.

Lisaks tuleb kanda sobiva varutoiteseadme ja kütuse kulu. Näiteks, nelja trepikojaga viiekordse korterelamu soojussõlme elektritarbimine on umbes 0,7 kW. Sellisel juhul sobib varutoiteseadmena invertergeneraator, mille võimsus on vähemalt 1 kW. Sobivate generaatorite hinnad algavad alates 400 eurost.

Suure ühistu peale on selline investeering taskukohane ning tagab kriisikindluse.