Terviseameti andmetel on Eesti lähiriikides praegu levimas mitmed ohtlikud nakkushaigused nagu leetrid, läkaköha, mumps ja punetised. Tõenäosus reisimisel ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ning puhangute tekkeks on väga reaalne. Perearst dr Ingrid Alt palub lapsevanematel veenduda, et lastel on immuniseerimiskava vaktsineerimised tehtud. 

 

Paide Vee Perearstikeskuse perearst dr Ingrid Alti sõnul on igal haigusel oma spetsiifilised sümptomid, kuid kõiki saadab tavaliselt palavik ja organismi kurnatus. "Rotaviiruse korral tekib kurnav kõhulahtisus, lööbelistele nakkushaigustele nagu mumps, leetrid, punetised, tuulerõuged on omane lööve. Läkaköha iseloomustab aga piinav köha, mis vaatamata ravile jääb aastateks. Difteeria tekitab tugeva kõri turse," selgitas arst.

 

Dr Alti sõnul on oluline last õiges vanuses nende haiguste eest kaitsta. "Enamus väikelapse eas tehtavatest vaktsiinidest tehakse ära varakult, enne esimest eluaastat, et haigused ei jõuaks rünnata." Perearsti sõnul kaitseb vaktsineerimine nii last ennast, perekonda, sõprusringi aga ka kogu ühiskonda tervikuna, hoides ära nakkushaiguste leviku. "Riiklikus kavas olevad vaktsiinid on mitmeid kordi läbinud ohutusuuringud ja järjekindlalt tegeletakse vaktsiinide veelgi tõhusamaks muutmisega," lisas Alt.

 

Järvamaal diagnoositi 2025. aastal 12 läkaköha juhtumit ning neljal korral rotaviirusnakkust. Sel aastal on rotaviirust esimese nelja kuuga tuvastatud juba kolmel korral.

 

Eestisse on jõudnud ka leetrid, 2026. aastal on Eestis leetreid diagnoositud kolmel korral. „Kui 2024. aastal diagnoositi Eestis leetreid 4 korral, siis eelmisel aastal oli juba 11 leetrite juhtu. Seejuures oli noorim nakatunu alla 1-aastane laps," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber. „Näeme, kuidas aina sagedamini tuuakse reisidelt Eestisse kaasa nakkushaiguseid, mis siin kohapeal ka uusi nakatumisi põhjustavad. Senini oleme suutnud suuremad puhangud ära hoida, kuid oht püsib."

 

2025. aastal oli Eestis kokku 11 leetrite juhtu, millest 4 olid sisse toodud Iirimaalt, Taist ja Venemaalt ning 7 kohaliku leviku juhtu. Ükski nakatunu ei olnud leetrite vastu vaktsineeritud ning enam kui pooled nakatunutest vajasid haiglaravi. 

 

Leetrite puhang on praegu meie naaberriigis Lätis, kus on aprilli seisuga registreeritud ligi 50 haigusjuhtu, mis on seotud ühe konkreetse nakkuskoldega Riias asuvas koolis. Lähikontaktseid on praeguseks tuvastatud juba üle 1000 inimese. Leetritest on Euroopas praegu puutumata vaid neli riiki.

 

Vaktsiinvälditavatest nakkushaigustest on Euroopas viimase aasta jooksul lisaks leetritele esinenud ka läkaköha, mumpsi, teetanust ja punetisi. Eestis diagnoositi mumpsi 2025. aastal 2 juhul Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal ning 2024. aastal 5 juhul Harjumaal ja Tallinnas, Pärnumaal, Viljandimaal ja Tartus. Teetanust diagnoositi Eestis viimati 2024. aastal Viljandimaal.

 

„Vaktsineerimine on kindlaim ja ohutuim viis kaitsta oma last haiguste eest, mis võivad põhjustada raskeid tüsistusi. Laste koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab Eestis tasuta kaitset 12 nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab pöörduda nii oma perearstikeskuse kui ka perearsti nõuandeliini 1220 poole," ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. „Haiguste ennetamine on alati ohutum kui nende läbipõdemine. Vaktsineerides ei kaitse sa ainult ennast, vaid ka inimesi, kellega kokku puutud." 

 

Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus peatunud, kuid jääb enamiku vaktsiinide puhul 75-85% juurde, mis on oluliselt alla WHO soovitatud 95 protsendi. Terviseameti andmetel praegu ligikaudu 25% lastest ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta. Nakkushaiguste ja vaktsineerimiste kohta leiab rohkem infot riiklikust vaktsineerimise veebist: www.vaktsineeri.ee

 

Foto: Grete Mäe