Kitsikusse sattunud noor saab omavalitsusest mitmekülgset abi

Vahel jäävad noored inimesed elu hammasrataste vahele, mõnelgi pole tööd ega elukohta, rääkimata vanemate toetusest ja elu kisub aina rohkem kiiva. Kuidas sellest spiraalist välja saada ja kelle abile saab loota? Paide linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Mart-Peeter Erss selgitab, kuidas sellistes olukordades talitada ja millised on omavalitsuse võimalused appi tulla.

 

Kuhu peaks noor inimene, kel eluraskused hakkavad üle pea käima, abi saamiseks pöörduma?

Paide on liitunud Noortegarantii Tugisüsteemiga (NGTS), mis on riiklik tugivõrgustik, mis on loodud just selleks, et toetada 16–29-aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta. Linna sotsiaalosakonnas töötab noorte heaolu spetsialist, kes selliste küsimuste lahendamisega tegeleb ja kelle poole saab noor ka ise pöörduda.

Tegu on mõnevõrra avarama süsteemiga, kus kohalik omavalitsus saab tänu riiklikule infosüsteemile ülevaate noortest, kes võivad vajada tuge ning seejärel kaasatakse noorte heaolu spetsialist, kes aitab igale noorele leida just tema olukorrale sobiva tee edasi. Osad abivajavad noored suudab noorte heaolu spetsialist andmekogude abil ise tuvastada ja nendega ühendust võtta, aga soovitav on probleemide ilmnemisel kindlasti ise pöörduda.

Lisaks seaduses ette nähtud sotsiaalteenustele ja -toetustele võib abi tähendada hariduse juurde naasmist, töökoha leidmist, osalemist koolitustel või mõne muu elus vajaliku toe saamist. NGTS ei tähenda pelgalt ühekordset nõuannet, vaid on üles ehitatud nii, et spetsialist on noore kõrval pikemalt ja toetab noort ka pärast eesmärgi saavutamist, et ei tekiks tagasilangust.

Noorte heaolu spetsialisti poole tasub pöörduda seetõttu, et ta ei otsusta noore eest, vaid aitab koos temaga kaardistada võimalusi ja valida neid samme, mis tunduvad realistlikud ja motiveerivad. Spetsialist ei tegutse üksi, vaid kaasab vajadusel kooli, töötukassa, arsti või sotsiaalvaldkonna spetsialiste, et noor saaks võimalikult terviklikku tuge. See tähendab, et kui noorel on keeruline mõista, kuhu edasi liikuda või kuidas oma muresid lahendada, siis ta ei pea kõigega üksi hakkama saama.

Noorte heaolu spetsialist on noore jaoks olemas ja pakub inimlikku tuge. Selline lähenemine aitab noorel näha uusi võimalusi, kasvatada enesekindlust ning leida tee, mis viib iseseisva ja turvalise tulevikuni.

Kui täiskasvanu ikka jõudnud noor on jäänud kodu ja tööta ega saa ka pereliikmetelt abi?

Kui noor inimene satub olukorda, kus tal puudub elukoht, töö ja ka pere tugi, siis tuleks tal kõigepealt pöörduda oma elukohajärgse omavalitsuse poole. Omavalitsuses töötab noorte heaolu spetsialist või sotsiaaltöötaja, kes võtab noorega ühendust, hindab tema olukorda ning toetab järgmiste sammude tegemisel. Vajadusel aitab spetsialist noorel suhelda ka teiste ametiasutustega.

Omavalitsuse sotsiaalhoolekande teenistus saab nõustada, pakkuda esmast tuge (näiteks ajutist majutust), toimetulekutoetust, toiduabi, suunata teistele sobivatele teenustele (näiteks elusasemeteenused, psühholoogiline abi) ja aidata ühenduse võtmisel koostööpartneritega  (haridusasutused, Töötukassa, politsei jmt).

Oluline on teada, et perekonnaseaduse §97 alusel on vanematel kohustus ülal pidada ka täisealist last, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kui kiiresti saab raskustes noorele esmast abi osutada?

Kui noor jääb näiteks koduta, siis leitakse talle esmane ajutine peavari juba samaks õhtuks.   Toimetulekutoetust saab taotleda kohe, kui inimese eelneva kuu sissetulekud jäävad alla toimetulekupiiri. Lisaks on võimalik kiiremini pakkuda ka lühiajalist abi, näiteks toiduabi.

Kui teadlikud on noored sellest, kuhu ja kelle poole pöörduda? Kui palju on noori, kes tulevad omavalitsusest abi küsima?

Paraku ei tea paljud noored, millised võimalused neil tegelikult on. Hädaolukorras kiputakse pigem vaikides hakkama saada või loodetakse, et keegi märkab ja aitab. Abi tulevad küsima vähesed ning sageli jõuab noor omavalitsusse just tänu tuttavate või tugivõrgustiku suunamisele.

Noorte heaolu spetsialistide kaudu on info levinud ka noorelt noorele. Seetõttu on väga oluline info levik – et noored teaksid, et neil on õigus pöörduda oma elukohajärgse omavalitsuse poole ja abi küsida ka täisealisena. Tegelikult võib iga raskustesse sattunud inimene pöörduda omavalitsuse poole. Seega on kõige mõistlikum esimene samm alati kontakti võtmine kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.