6. juulini toimuva XXVIII laulupeo- ja XXI tantsupeo „Iseoma" toimumise päevadel heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Piduliste tervitamiseks on kõikidel pidupäevadel lippe oodatud heiskama ka majapidamised, ettevõtted ja ühingud.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ettepanekul ja Riigikogu otsusel tähistatakse esmakordselt üldlaulu- ja tantsupeo kõiki peopäevi lipupäevadena. Seaduse seletuskiri sedastab, et lipupäevad räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. Kõiki neid väärtusi kannab ja kehastab laulu- ja tantsupeo traditsioon.

 

Neli lipupäeva järjest
Eesti lipu seadus sätestab, et lipupäevad on kõik laulu- ja tantsupeo päevad. XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu "Iseoma" toimub 3.-6. juulil 2025, st esmakordselt on neli päeva järjest lipupäevad.

Lipp heiska ja langeta igal peopäeval
Eesti lipu kasutamise korrast tulenevalt heiskavad riigi ja omavalitsuse asutused ning juriidilised isikud Eesti lipu hiljemalt kell 8 hommikul ning langetavad selle kell 22. Sama üldreeglit peavad järgima ka majapidamised, ettevõtted ja ühingud, kui nad otsustavad lipu heisata.

Katkematult heisatud lipp vajab pimedal ajal valgustamist
Eesti lipu kasutamise kord võimaldab lippu heisata katkematult ka pikemaks ajaks. Esmakordselt ongi võimalus hoida sinimustvalget lippu katkematult lehvimas kõigil neljal peopäeval. See aga eeldab lipu valgustamist pimedal ajal. Lipu valgustamine ei tähenda ilmtingimata spetsiaalse lipuvalgustuse olemasolu. Kui lipp on heisatud kohta, kus tänava- või õuevalgustus tagab lehviva lipu sinise värvi äratuntavuse pimedal ajal, siis loetakse see lipp valgustatuks.