Kui pensionisaaja sureb, tekib pärijatel sageli küsimus, mis saab välja maksmata jäänud rahast? Sotsiaalkindlustusameti õiguse talituse juhataja Marge Mägi (pildil) selgitab, millistel juhtudel ja tingimustel on pärijatel õigus saada kätte pension või muu toetus, mis jäi lahkunul saamata.

Pensionisaaja surma korral ei jää tema viimane pension riigile, vaid pärijatel on õigus saada kätte kõik välja maksmata summad, millele lahkunul oli surma hetkeks õigus. Oluline on teada, et pension makstakse iga kalendrikuu eest sama kuu alguses ehk maksame pensioni justkui ette. See tähendab, et kui inimene suri näiteks 3. kuupäeval, oli tal tekkinud sama kuu pensionile õigus ning see pension makstakse tema kontole eeldusel, et kontot ei ole 5. kuupäevaks veel suletud. Kui pension on surnud inimese kontole välja makstud, saab pärija selle kätte inimese kontolt ja meie poole eraldi pöörduma ei pea. Pangad oskavad selgitada, milliseid dokumente on vaja esitada surnud inimese konto käsutamiseks.

Kui surnud inimesele pensioni makset ei ole mingil põhjusel toimunud, näiteks konto oli enne väljamakse päeva suletud, peab pärija meile tõendama oma pärimisõigust (pärimistunnistus), et pensioni kätte saada.

Kuidas saab pärija kätte lahkunu pensioni ja muud hüvitised?

Pärija peab pärandi kättesaamiseks tegema mõned sammud. Esiteks tuleb pöörduda notari poole, et saada pärimistunnistus. Seejärel tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus pärandvara (ehk maksmata jäänud pensionide ja toetuste) saamiseks ning lisada juurde pärimistunnistus.

Mida teha, kui pärijaid on mitu?

Mitme pärija korral tuleb pärandvara kättesaamiseks täita ühine avaldus. See tähendab, et kõik pärijad peavad ühe avalduse allkirjastama. Ühise avalduse esitamisel lepivad pärijad omavahel kokku, kas kogu maksmata pension makstakse välja ühele pärijale või millises suuruses millise pärija kontole makstakse. Pärandi maksame välja vastavalt avalduses toodud andmetele.

Pärijad võivad ka anda ühele pärijale volikirja teiste pärijate esindamiseks. Sellisel juhul peab esindaja esitama meile ka volikirja.

Pärijad võivad pärandi jagamises ka notariaalselt kokku leppida. Siiski praktikas on probleem, et notariaalses kokkuleppes ei käsitleta detailselt SKA-st saamata jäänud pensioni vaid jagatakse suuremaid varaosasid, nt kinnisvara või jagatakse pärandit protsentuaalselt. Kui notariaalsest kokkuleppest ei selgu üheselt, millisel pärijal on õigus justnimelt SKA makstavale pensionile, on meil siiski vaja juurde pärijate ühist avaldust.

Mis saab II ja III samba pensionist pärast inimese surma?

II ja III sambasse kogutud raha kuulub inimesele ning on osa tema pärandvarast. Kui inimene ei ole sõlminud eluaegse väljamaksega lepingut kindlustusseltsiga, lähevad fondiosakud üle pärijatele. Pärija saab valida, kas kanda osakud oma pensionikontole või võtta need välja rahas. Seejuures sõltub maksustamine nii pärija vanusest kui ka sellest, mida ta osakutega ette võtab.

Kui aga inimene on pensionile jäädes sõlminud eluaegse pensionilepingu, sõltub pärimise võimalus lepingu sisust.