Reedel toimus Paides Gümnaasiumis infoseminar „Elu läheb edasi! Kohalike elanike ühtsus ja valimislubadused läbi tuuleenergeetika", mis tõi kokku omavalitsusjuhid, riigiesindajad, eksperdid, teadlased ja arendajad. Arutluse all oli tuuleenergia tulevik Eestis – kuidas tagada, et arendused toetaksid kohaliku majanduse elujõudu, hoiaksid kogukondade ühtsust ning looksid reaalse kasu inimestele ja keskkonnale.

Seminari avas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kes kinnitas, et riigi 100%-line taastuvenergia eesmärk ei ole kuhugi kadunud. „Taastuvenergia arendamine on Eesti konkurentsivõime üks alustalasid ning on tihedalt seotud kohalike investeeringute ja töökohtadega. Kui tuuleenergiat ei arenda, peame paratamatult arvestama kallima elektri ja suurema impordivajadusega," sõnas Sutt, tuues positiivse eeskujuna välja Leedu, kus tuuleparke arendatakse väga jõuliselt. Eestis imporditakse aastas umbes kolmandik vajaminevast elektrienergiast.

Ministri sõnul on sama oluline, et kohalikud kogukonnad näeksid arendustest selget kasu. „Inimeste mured ja küsimused peavad saama ausad vastused. Tähtis on, et inimesed tunneksid, et nende elu läheb paremaks," rõhutas ta.

Vindr Balticu kogukonnajuhi Marie Niiliski sõnul tuleb iga piirkonda käsitleda kui sõrmejälge. „Igal paigal on oma uhkus ja väärtus, olgu selleks mets või põld. Järvamaa in imestega vesteldes selgus, et nende ootused on väga praktilised: mitmel pool oodatakse näiteks tugevamat ja paremini hooldatud teed. Samuti on inimestel selge ootus, et tuuleparkide lähedal olevad kogukonnad saaksid arendustest suuremat kasu ning seda ootust jagavad ka omavalitsused," selgitas Niilisk. Ta lisas, et otsesuhtlus kohalike elanikega aitab Vindril kujundada kohalike vajadustest lähtuvat väärtuspakkumist, sest eesmärk on olla kogukondadele partner.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Joonas Plaan selgitas Antropoloogia Keskusega koostöös Põhja-Pärnumaa vallas tehtud uuringu põhjal, et inimeste peamine mure ei ole tuulikud, vaid see, kuidas otsuseid tehakse ja kuidas neist räägitakse. „Kogukonnad ootavad selget infot ja nähtavat kasu. Kui lubadused on arusaadavad ja kompensatsioon läbipaistev, kasvab ka usaldus otsustajate vastu," ütles Plaan. 

Uuring osutas ka tugevale vastandusele vaikivate pooldajate ja häälekate vastaste vahel. „Vaikiv pooldaja eelistab jääda tuuleenergia teemas kõrvaltvaatajaks, mistõttu otsuste tegemisel jääb suur osa tegelikest arvamustest kuulmata," nentis Plaan ning soovitas kogukonnaga suhelda jooksvalt ja pidevalt. 

Eesti teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili juhataja Hannes Pritsi sõnul on keskmise põllumehe vaade tuulepargile soosiv. „Tuulik aitab põldu väärindada ja teraviljakasvatusel raskel aastal ellu jääda," näeb Prits otsest kasu. Prits kutsus omavalitsusi üles kaaluma kõiki võimalikke lahendusi, mis aitaksid kahaneva rahvastiku ja kitsaste eelarvete tingimustes kohalikku elu hoida ja arendada.

Seminaril käsitlesid tuuleenergia arendamisega seotud võtmeküsimusi keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt , Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Joonas Plaan, Rohetiigri esindaja Erki Vedder, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Agnes Lihtsa, Ellex Raidla nõunik Siim Vahtrus, Kevili juhataja Hannes Prits, Vindr Balticu esindaja Marie Niilisk ning mitmed praktikud ja omavalitsusjuhid.