Riigigümnaasiumi asutamise ootuses on tekkinud kummaline olukord. Korduvalt rõhutatakse, et hoone asukohast olulisem on uue kooli sisu st õppesuunad ja valikkursused, kuid tegelikkuses on tähelepanu keskpunktis füüsiline pool - õppehoone. Ja veel milline folkloor sellega kaasas käib! Katsun selgitada senist protsessi faktidega.

Enam kui kaks aastat tagasi algasid linna ja ministeeriumi arutelud, kus võiks ca 250 õpilast mahutav riigigümnaasium Paides paikneda. Selle aja jooksul on kõneldud peamiselt neljast asukohast: Paide Ühisgümnaasium, Paide Gümnaasium, Järvamaa Kutsehariduskeskuse kinnistu ja Posti 12 (vana punane koolimaja).

Tänase päeva seisuga on linnavolikogu otsustanud 20 poolthäälega (Paide linnavolikogu otsus 23.01.2014 nr 7), et sobivaim koht riigigümnaasiumiks on Posti 12 ja selles osas alustatakse läbirääkimisi. Olen öelnud avalikult, et isiklikult oleks see minu viimane eelistus, sest selle kinnistu linnale ostmine ja seejärel ministeeriumile „kinkimine" tähendaks ca 150 000 eurost täiendavat kulu linna rahakotile. Pärast ettepanekut ministeeriumile asutada riigigümnaasium Posti 12 oleme esitanud detailplaneeringu muinsuskaitselised eritingimused, kehtestatud on detailplaneering koos hoone juurdeehituse funktsionaalse plaani ja 3D-vaadetega, Posti 12 hoone muinsuskaitselised eritingimused ning kinnistu arheoloogiliste uuringute aruande. Selle järel küsiti meilt täiendavalt veel hoone ehitustehnilist ekspertiisi. Ekspertiisi  teostas Viljandi EKE Projekt, ministeeriumile esitasime selle 3. septembril. Siiani pole me saanud ministeeriumist kirjalikku vastust Posti 12 sobivuse osas. See on omakorda põhjustanud maakonnas palju kuulujutte, mille kommenteerimist olen ma teadlikult vältinud.

Järgmine samm: 7. oktoobril allkirjastasime koos haridusministriga Paide raekojas Ühiste kavatsuste protokolli, kus märgiti, et Järvamaa riigigümnaasium tuleb Paidesse (mitte kusagile mujale) ja asukoha osas jõuame lepinguni hiljemalt 15. detsembriks.

28. oktoobril kohtusin haridus- ja teadusministeeriumis ministri Jevgeni Ossinovski ja seitsme  ametnikuga, et saada selgust, kas Posti 12 hoone on ka neile riigigümnaasiumina vastuvõetav või mitte. Mulle selgitati, et kõik seni pakutud koolimaja asukohad on endiselt „laual" sh vana punane koolimaja. Ent olulisimaks sõnumiks oli, et mitte ühtegi ruutmeetrit uut hariduspinda ei ehitata enne, kui Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide osakonna pooltühjad ruumid saavad täidetud. Kutsehariduskeskuses on pärast renoveerimist Paides 9325 m2 pinda (varem 18 641 m2) ja õpib 245 õpilast sh 76 täiendõppes. Koolimajas on aga ruumi ca 500 lapsele. Ministeeriumi jaoks on (majanduslikult) sobivaim lahendus, kui siinsed kutsekooli õpilased koliksid Särevere õppehoonesse ja olemasolevasse majja tuleb Järvamaa riigigümnaasium.

See on ministeeriumi vaatevinklist täiesti arusaadav lahendus, kuid Paide linna jaoks kõige halvem variant. „Kaotada" 245 õpilast ja lisaks õpetajad, see on linnale suur hoop – järjekordne riigiasutus koos inimestega lahkub maakonnakeskusest.

Selle artikli kirjutamise hetkel (4.11) oleme jõudnud punkti, kus koos linnavolikogu fraktsioonide, koolijuhtide, ministeeriumi ametnike jt osalistega otsime lahendusi, millised meetmed (sh uued erialad) aitaksid täita kutsekooli maja õpilastega. Võib ju parastavalt öelda, et see pole linna, vaid riigi mure, kuid selline suhtumine ei vii meid riigigümnaasiumi loomise osas edasi.

Priit Värk
Paide linnapea

Allikas: Paide Linnaleht