Täna tähistas diviisi staabi- ja sidepataljon Paides väeosa 107. aastapäeva piduliku rivistusega, millest võtsid osa sõduri baaskursuse läbinud võitlejad, nooremallohvitseride kursuse ning autojuhtide erialakursuse lõpetanud ajateenijad ja nende lähedased.

„Staabi-ja sidepataljonina peame pidevalt kohanema muutuva keskkonnaga, et leida parimad lahendused juhtimispunktile nii sideühenduste kui ka teenuste ja julgeoleku tagamisel. Läbitud kursused on taganud teile parima ettevalmistuse täita muutuvas keskkonnas mitmekülgseid ülesandeid," ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Veiko Raaper.

Pea 100 ajateenijat lõpetasid sõduri baaskursuse, andsid kaitseväelase tõotuse ning alustavad teenistuse järgmist etappi erinevatel erialakursustel. Edasine väljaõpe jätkub laskur-sanitari, täpsuslaskuri, granaadiheituri ja kuulipilduri kursustel. Nooremallohvitseride erialakursuse läbis ligi 30 võitlejat. Nende teenistus jätkub kompaniides, kus nad omandavad täiendõpet ja läbivad järgmised erialakursused.

Samuti lõpetas üle 70 ajateenija autojuhi erialakursuse. Nad jätkavad teenistust väliköögi, väliremondi, kütusemeeskonna, laskur-sanitari ja soomukimeeskonna täiendkursustel.

Pataljoni ülem kolonelleitnant Veiko Raaper tunnustas pidulikul rivistusel kursuste tublimaid ja silmapaistvaid võitlejaid.

Staabi- ja sidepataljoni sünnipäevaks loetakse 21. novembrit 1918, kui veidi alla nädala pärast Eesti kaitseväe loomist rajati staabi toetuseks ja sidetööde tarbeks lahinguväljal inseneripataljon ja selle juurde Tallinna traadita telegraafijaam. Esialgu tegutses niinimetatud sädetelegraaf inseneripataljoni koosseisus, 1924. aastast koondati sidealad sidepataljoni alla. Pataljon taasloodi 29. oktoobril 1993.

Staabi- ja sidepataljon kuulub kaitseväe diviisi koosseisu ülesandega korraldada kaitseväe juhtimistoetust ja selle väljaõpet.

Pataljonil on Paide ja Järvamaaga ajalooline side

Sidepataljonile annetasid väeosa lipu, millel on kujutatud ka Järvamaa vapp, Järvamaa maavalitsus, Paide ja Türi linn 24. mail 1930. aastal.

1940. aasta sügisel, kui okupatsioonivõim oli asunud hävitama Eesti Vabariigi relvajõude, viis sidepataljoni leitnant Leonhard Hindoala salaja lipu oma kihlatu Lydia Mägi juurde Türile hoiule. Mägi hoidis lippu võõrvõimu eest peidus aastakümneid ning kui Eesti Vabariigi iseseisvuse püsimises ei olnud enam kahtlust, julges ta tuua lipu avalikkuse ette. 30. juunil 1998. aastal annetas ta lipu Eesti sõjamuuseumile.

Iseseisvuse taastamise järel arvati ajalooline lipp olevat hävinud, mistõttu kinkis president Lennart Meri 1994. aastal staabi- ja sidepataljonile uue lipu. Originaallipu avalikustamisel selgus, et algne lipp oli sootuks teistsugune kui 1994. aastal tehtu ning 2006. aastal tegid Järvamaa käsitöönaised originaallipu järgi väeosale koopia ning see teenib pataljoni praegugi.

1930. aasta originaallipp on nähtav Eesti sõjamuuseumis, 1994. aastal president Lennart Meri annetatud lipp Järvamaa muuseumis ning Järvamaa käsitööliste tehtud originaallipu koopia on staabi- ja sidepataljonil aktiivselt kasutuses.