Transpordiameti tellitud värske küsitlusuuring näitab, et võrreldes eelmise aasta tulemustega on mootorsõidukijuhtide käitumine mitmes olulises valdkonnas pisut paranenud: paremini järgitakse suurimat lubatud sõidukiirust ning enam hoitakse eemale nii väsinuna kui ka alkoholi mõju all juhtimisest. Samas on reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee andmine halvenenud viie protsendipunkti võrra.

„Uuringu järgi on juhid kiiruse, väsimuse ja joobe teemadel sammukese ettevaatlikumaks muutunud, aga need muutused on pigem väikesed ning pikas ajareas selget paranemistrendi veel ei näe," ütles Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane. „Eriti teeb muret, et juhid annavad reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale vähem teed kui varem. Jalakäija on liikluses alati nõrgem osapool ja tema turvalisus ei tohi sõltuda sellest, kas juhil on parasjagu kiire või mitte."

Uuring toob välja, et kiiruseületamine on endiselt väga levinud. Linnadevahelistel põhiteedel ületab kiirust 72% sõidukijuhtidest, neist ligikaudu neljandik teeb seda üle 5 km/h. Kohalikel maanteedel ületab piirkiirust 59% vastanuist, mis on eelmise aastaga võrreldes 4 protsendipunkti väiksem. Linnades ja asulates on kiiruse ületajaid 44% juhtidest. Piirkiiruse ületajad on igal teetüübil pigem mehed kui naised, eelkõige 35–49-aastased sõidukijuhid, ning sagedamini kõrgesissetulekuga kui keskmise või madala sissetulekuga inimesed.

Kokku ületab vähemalt mõnel teelõigul ja mingis ulatuses kiirust jätkuvalt ligikaudu kolmveerand sõidukijuhtidest, kuid nn alatiste kiiruseületajate – nende, kes tunnistavad, et sõidavad peaaegu alati piirkiirust ületades – osakaal on langenud senise mõõtmisrea madalaimale tasemele, 5%-ni (varasemalt 6–10%). Kiiruseületamise tõttu sattus viimase 12 kuu jooksul liiklusohtlikku olukorda 16% nendest juhtidest, kes ise tunnistavad, et piirkiirust ületavad.

Reguleerimata ülekäiguraja ees on „kindlasti peatun" vastuste osakaal aastaga vähenenud 85 protsendilt 80 protsendile. Kuigi enamik juhte peab jalakäijale tee andmist oluliseks, näitab see langus, et igapäevases liikluskäitumises on tekkinud ohtlik mugavus.

Joobes juhiga kaasasõitmine ja joobes rooli istumine on vähenenudharvemad, kuid mitte kadunud. Alkoholi mõju all sõitmist peetakse jätkuvalt taunimisväärseks. Uuringust selgus, et 47% sõidukijuhtidest ütleb, et nad üldse ei tarvita alkoholi. Viimase 12 kuu jooksul on joobes juhiga autos viibinud 3% elanikkonnast ning samal perioodil on alkoholi või narkootilise aine mõju all mootorsõidukit juhtinud 2,3% sõidukijuhtidest. Riskirühmaks on 25–34-aastased: neist on 6% olnud joobes juhiga autos ning 7% tunnistab, et on ise alkoholi või narkootilise aine mõju all sõidukit juhtinud.

Reaalselt on joobes juhti rooli minemast takistanud 41% kõigist vastajatest, 29% neist on takistanud mõnda oma tuttavat ning 12% võõrast inimest. Lisaks ütleb 63% sõidukijuhtidest, et politsei on neid viimase 12 kuu jooksul peatanud ning kontrollinud võimaliku joobes juhtimise suhtes.

Ka väsinuna juhtimist leidub endiselt palju: viimase aasta jooksul on väsimusseisundis rooli istunud 47% sõidukijuhtidest. See on 3 protsendipunkti vähem kui aasta tagasi. Peamiseks põhjuseks tuuakse pikk teekond, mille käigus väsimus tekib, ning tunne, et sõidu alguses ei oldud veel väsinud. Väsimuse tõttu liiklusohtlikku olukorda sattus siiski vaid 2% juhtidest.

Villu Vane sõnul aitavad nii järelevalve kui ka liiklusohutuskampaaniad hoiakuid samm-sammult muuta, ent lõplik vastutus jääb ikkagi juhile.

„Me näeme, et ligi pool juhtidest on märganud Transpordiameti kampaaniaid nii joobes juhtimise kui ka kiiruse teemal ja umbes pooled neist ütlevad, et kampaania pani neid oma käitumise peale rohkem mõtlema. Aga viimane otsus, kui kiiresti sõita, kas puhata või ikkagi teele minna, on iga juhi enda teha. Iga kord, kui ületatakse teadlikult kiirust, sõidetakse väsinuna või joobes, pannakse nii enda kui teiste elu teadlikult suuremasse ohtu. Sama kehtib ka jalakäija märkamisel – reguleerimata ülekäiguraja ees peatamine peab olema vaikimisi harjumus, mitte juhuslik viisakusavaldus," rõhutas Vane.

Küsitlusuuringu „Sõiduki juhtimine – sõidukiirus, joobe- ja väsimusseisundis juhtimine" viis Transpordiameti tellimusel läbi Kantar Emor 2025. aasta oktoobris. Kombineeritud veebi- ja telefoniküsitluses osales kokku 1843 Eesti täisealist elanikku, neist 1227 olid mootorsõidukijuhid.

Uuringuga saab tutvuda SIIN.