1. jaanuarist 2026 jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem. Senisel kujul töötutoetus kaob ning tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.  

 

2026. aasta algusest töötutoetust enam ei määrata (välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud enne 1. jaanuari 2026). Juba määratud töötutoetuse maksmist jätkatakse ka 2026. aastal.  

 

Edaspidi jääb kehtima üks töötuskindlustusskeem, kust makstakse töö kaotusel inimesele kas: 
 

• sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist - juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 1 aasta ja tema töösuhe lõppeb sunnitult (näiteks koondamise tõttu) või  
   
• uut baasmääras töötuskindlustushüvitist - juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud, hüvitist makstakse ka siis, kui töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel. 
   

Uuue süsteemi eesmärk väärtustada töötamist ja pakkuda paremat kaitset neile, kes on sellesse panustanud. 

 

Suurt osa töötavatest inimestest muudatused ei puuduta ja töö kaotamisel kehtib neile sama süsteem, mis praegugi. Muudatused puudutavad peamiselt omal soovil töölt lahkujaid ja neid, kes pole töötuskindlustussüsteemi panustanud ehk töötanud vähemalt kaheksa kuud viimase kolme aasta jooksul. 

 

Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul. Kui sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast palgast, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. 2026. aastal on baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus 443 eurot.

 

Uues süsteemis võetakse arvesse ka majandusolukorda. Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras, ehk kui registreeritud töötuid on 20 protsenti rohkem, kui viimasel kolmel aastal keskmiselt, pikeneb selle maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani.

 

Muudatuste tulemusel paraneb oluliselt ka ligi 3500 vähenenud töövõimega inimese majanduslik toimetulek. Täna peab osalise töövõimega inimene töötuse korral tulema toime umbes 370 euroga. 1. jaanuarist 2026 saaks ta sellele lisaks 443 eurot baasmääras töötuskindlustushüvitist ehk võrreldes kehtiva süsteemiga saab töötu vähenenud töövõimega inimese asendussissetuleku kasv olema ligi kahekordne.

 

Töötutel, kes tulevikus töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru, jääb alles õigus end Töötukassas töötuna arvele võtta, saada nõustamist ja koolitusi ning tagatud on ka ravikindlustus – olenemata sellest, kas inimene saab töötuskindlustushüvitist või mitte.

 

Inimene, kes uuele baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru ehk kes on töötanud viimase kolme aasta jooksul vähem kui 8 kuud, jääb leibkonna ülalpidamisele. Leibkondadel, kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust. Töötutoetust ei asendata toimetulekutoetusega. Viimase puhul on tegu sotsiaalhoolekande süsteemist makstava vajaduspõhise toetusega üksnes neile leibkondadele, kes oma igapäevaste kulude katmisega toime ei tule ning vajavad riigi abi.      

 

Riigikogu võttis muudatused vastu tänavu maikuus.  

 

Loe selgitavat artiklit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 

 

Loe lähemalt ja vaata selgitavat videot ka Töötukassa kodulehel: Töötuskindlustushüvitis | Töötukassa