2026. aastal luuakse Paide Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juurde Perekeskus eesmärgiga tugevdada perede heaolu ja pakkuda süsteemset tuge nii lastele, lastevanematele kui ka haridusasutustele. Perekeskuse tegevus keskendub ennetus- ja peretööle ning linna haridusasutuste toetamisele tugiteenuste arendamise ja koordineerimise kaudu.

Keskus kujuneb peredele ja lastega töötavatele spetsialistidele koostöökohaks, kus ühendatakse erinevad teenused ja teadmised, et pakkuda tõhusat abi, ennetada probleeme ning toetada laste ja perede igakülgset toimetulekut.

„Perekeskuse idee oli linna arengukavas mitu aastat, ootas õiget hetke, õiget meedet, õiget vajadust ja võibolla kindlust, et need asjad mida pakutakse riigis, et need toimivad, kõnetavad ja toetavad kogukonda," ütles linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Rene Virks.

Eestis tegutseb erasihtasutus Lapse Heaolukeskus, mis teeb riigiga tihedalt koostööd ja pakub ennetus- ja peretöö teadmisi. Selleks, et neid teadmisi paremini kogukonnani tuua, et need oleksid teaduspõhised, on loodud ühendus Perepesa.

„Kui me Paides oma perekeskuse projekti kokkukirjutamisega alustasime, leidsime, et ka siin oleks vaja sellist kohta, kus lastega pered tunneksid hoituna, kuhu saab tulla ja olla, mis poleks niivõrd ametiasutus kui mõnus kogukonnakeskus, kus aega veeta ja saada informatsiooni erinevate teenuste ja ürituste kohta või tutvuda kogukonna liikemtega," selgitas Virks.

Üha enam kolib noori peresid Paidesse ja nemad ongi arengukavast tulenevalt sihtgrupp, keda väga siia oodatakse. Uus pere ei tunne kogukonda, ei tea kuhu minna ja nad vajavad kogukondlikku kokkusaamiskohta.

Perekeskus on mõeldud eeskätt 18aastaste lastega aga miks mitte ka kuni 21aastaste lastega pered, kuid igati mõistlik on kaasata ka vanavanemaid.

„Kogukonnakeskuse mõte ongi koguda kogukonna-, ennetus- ja peretöö ning laiemate tugiteenuste toetamine, kaasata koole ja lasteaedu ja tekkiks terviklik ülevaade. Mitte, et peredele oleks jälgimissüsteem vaid ikka toetamissüsteem, üks koht, kust saab infot, kuhu on kaasatud linna haridusasutused," täpsustas ta.

Linnavolikogu tegi otsuse, et lisaks perekeskusele luuakse Paidesse ka Perepesa. See alustas üle-Eestilise pilootprogrammina, kus esimesed Perepesad avati Põltsamaal, Türil ja Viljandis.

„Ma ei tea kuidas kaugemal aga Türil on Perepesa end täielikult õigustanud - kõik on kuulnud papside klubi ja muid toredaid algatusi," kiidab Virks, et need rikastavad kogukonda. „Naabrite peale ei tasu olla kade, vaid minna ja küsida, õppida. Türi on meile olnud suureks abiks ja toeks ning jaganud meiega oma tegemisi kui murekohti."

Paides tekkis äratundmine ja soov omavalitsusse midagi sarnast luua ja saada osaks võrgustikust. Perepesa moto on, et mitte igaüks ise ja omamoodi, vaid ühiselt ka koostöös. Igal Perepesal on oma programm ja sisutegevused. Milline Paide olema saab, veel teada ei ole aga kindel on see, et Paide linn soovib seda luua.

„Uuest aastast loodame, et meil on siin mõlemad, nii perekeskus ja selle sees ning juures ennetustöö keskusena perepesa," ütles Virks.

Paide linn otsib inimesi neljale töökohale, kes loovad perekeskuse ja annavad sellele hinge. Uuest aastast oodatakse alustama perekeskuse loomise projektijuhti, kelle värbamiseks käib - konkurss ja kandidaatide avaldused on oodatud 30. oktoobrini.

Teine ametikoht mis perekeskusesse luuakse on pereteenuste käivitamise setsialist, kelle ülesandeks on kodu ja kooli koostöö tugevdamine ning koolide tugispetsialistide toetamine ja võrgustiku loomine.

Ka perepesa juurde tuleb igapäevaste ürituste programmi eest vastutav juht. Perepesades mõeldakse lastele vanuses kuni seitse eluaastat ja kuidas nende vanemaid ja kogukonda kaasata. Perepesa teine loodav ametikoht on mängutoa juhendaja-koordinaator.

„Näiteks, kui vanemate jaoks toimub perekool, saab pere lapsed jätta seniks samasse hoidu Tallinna tn 49, kus lasteaiaga sama katuse all me praegu alles ehitame ruume aga suve alguseks saab valmis," selgitas Virks.

Ta rõhutas, et perekeskuse ja -pesa projekt on alles algusjärgus ja alles aasta-paari pärast selgub, milliseks see välja kujuneb: „Stardiperiood on 2027. aasta juulini. Me peame leidma oma tee, mida saab kogukond ise kujundada. Näen, et sellest saab koht, kus koos käia, pidada ühiseid üritusi. Raamatukogu, PAMT, koolid ja lasteaiad korraldavad samuti üritusi, me soov on, et asutused ei konkureeri vaid pakuvad koostööd. Pigem selge parnter peredele, kuhu pöördudes on teada, et saab ka vastuse."

Tallinna 49 tuleb perekeskuse jaoks koolitusruum, võimlemistuba, kus beebidega saab võimelda, emad joogat teha jne.

Virksi kinnitusel pole tark teha uut keskust nullist, vaid ristkasutada lasteaiaga, et saaks mõlemad asutused kasutada ruume.

Kuni uued inimesed alustavad tööd ja ruumid saavad kasutamisvalmis seatud, saab perekeskus kasutada linna olemasolevaid ruume avatud noortekeskuses või raamatukogus ja alustada sisustegevusega.

„Hea väljakutse keskusele on ka kuidas jõuda igale poole, näiteks Anna või Sargverre, et ei oleks ühe linna või ruumi keskne, vaid kuidas jõuda meie inimesteni. See on heas mõttes paras pähkel," tunnistas ta.

 

Vaata Perekeskuse loomise projektijuhi konkursi kuulutust siit.