| HALJASTUS JA HEAKORD |
Haljasalade hooldamine
Paide linna haljasalade heakorratöid teostab SA Paide Haldus.
Kõigi haljasalade, tehisjärve piirkonna ja kalmistute hooldamisega seotud ettepanekute ja muredega palume pöörduda:
Linnamajandusosakonna juhataja Mait Grigorjev
383 8646
511 3380
mait.grigorjev@paide.ee
Kinnistu omanik on kohustatud:
1) hoidma korras oma kinnistu territooriumi ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Vältima kinnistult pori ja prahi ning tolmu kandumist sõidu-, kõnniteele ning naaber kinnistule. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik;
2) tegema heakorratöid kinnistuga külgneval või piirneval kohusterritooriumil. Vajaduse korral tuleb kohusterritooriumi heakorratöid teha ka korduvalt päeva jooksul;
3) tegema heakorratöid kinnistuga piirneval kõnniteel;
4) tiheasustusalal hoidma kõnniteed, trepid ja läbipääsud puhtad prahist, lumest ja jääst ning vajadusel teostama libedusetõrjet;
5) tegema vajaduse korral umbrohutõrjet, niitma muru ja rohu (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), pügama hekki ja põõsaid ning korraldama puuokste kärpimist, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liikluskorraldusvahendit, takistavad jalakäija või sõiduki liiklemist. Hajaasustuse piirkonna õuemaa kõlviku ulatuses ja tiheasutusala piirkonnas korraldama rohu niitmise selliselt, et rohu kõrgus ei ületa 15 cm;
6) kinnistu rohumaal peab olema rohi/hein niidetud vähemalt üks kord suve jooksul;
7) hoidma korras ehitised ja nende juurde kuuluvad elemendid ning ehitusprojekti kohaselt viimistletud hoonete fassaadid (sh krohvikahjustused). Avatäited (aknad, uksed) peavad olema terved ja tagama, et ehitistesse ei ole võõrastel isikutel juurdepääsu. Fassaadile on keelatud paigaldada elemente või tehnilisi seadmeid, mis ei vasta ehitusprojektile;
8) tihe- ja hajaasustusalal mittekasutatava ehitise omanik on kohustatud tagama hoone ohutuse ümbruskonnale (sh vältima hoone varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud hoonesse ja võimaluse korral ka krundile), tagama hoone juurde kuuluva kinnistu heakorra;
9) omama kinnistul jäätmete paigutamiseks nõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda;
10) kinnitama hoone tänavapoolse seina või kinnistu piirde külge nähtavale kohale sildi hoone numbriga ning tagama numbri nähtavuse;
11) kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama ohu korral ja ohu kõrvaldamise tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates ohuala ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia paigaldamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud ohu kõrvaldamise kohustusest. Pärast töö lõpetamist tuleb ümbrus heakorrastada;
12) tiheasustusalal kõrvaldama ehitistelt omavoliliselt paigaldatud kuulutused, teated ja reklaami ning kirjutised, kritseldused, grafiti jms;
13) tagama heitvee ja fekaalide kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise;
14) omama ja säilitama (5 aastat) heitvee äravedu ja kogumismahuti tühjendamist (purgimist) tõendava dokumentatsiooni;
15) prügikonteinerite paigaldamine avalikku kohta peab olema kooskõlastatud ametiasutusega või kinnistu omanikuga;
16) hoidma korras jäätmekonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendeni vabad.
§ 5. Põllumajandus-, metsandus- ja veoettevõtja kohustused heakorra tagamisel
Vastavaid töid teostavad isikud on kohustatud:
1) vältima puiste, pori, prahi, sõnniku, läga jms kandumise avalikku kohta ja teedele;
2) likvideerima koheselt nende poolt tekitatud reostuse, tagades sealjuures liiklusohutuse.
§ 6. Remondi- ja ehitustöö tegija kohustused
Remondi- ja ehitustöö tegija on kohustatud:
1) varustama ehitusobjekti korraliku piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumist objektile;
2) vältima objektilt pori ja prahi ning tolmu kandmist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule, kattes selleks objekti tööpinna kattega alates tellingute paigaldamisest ning rajades veoste vedamise alale kõvakattega sõidupinna. Kindlustada ehitusobjekti territooriumilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse;
3) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee. Ehitusmaterjali mahalaadimine ja ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras ametiasutuse loa alusel;
4) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse.
§ 7. Ajutiste aiamaade kasutamine
Paide linna territooriumil antakse elanikele köögivilja kasvatamiseks ajutiselt kasutada munitsipaalomandis olevad maad (edaspidi aiamaa), kusjuures:
1) aiamaa kasutusluba antakse avalduse alusel Paide Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt tähtajaga kuni kolm aastat;
2) kasutaja on kohustatud hoidma aiamaa ja sellega piirneva ala umbrohust ja prahist puhtana. Taimekasvatusperioodi lõppedes tuleb aiamaa koristada, jäätmed kompostida või vedada prügilasse. Ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini on lubatud tuulevaikse ilmaga aiamaa küntud või kaevatud pinnasel põletada oksi, lehti ja taimejäänuseid;
3) aiamaa servad tuleb niita vähemalt kaks korda aastas 2 m ulatuses;
4) aiamaale on lubatud püstitada kerge konstruktsiooniga ja korraliku välimusega kileehitisi või klaaskasvuhooneid;
5) aiamaa kasutajatel on keelatud visata orgaanilist või muud prahti väljapoole oma aiamaa piire ning hoida teeäärsetel köögiviljamaadel sõnnikuhunnikuid, veepaake ja -tünne.
§ 8. Aiamaa kasutamise lõpetamine
(1) Aiamaa kasutuse ennetähtaegseks lõpetamiseks esitab kasutaja avalduse ametiasutusele.
(2) Ametiasutus võib seoses vajadusega aiamaadena kasutusel olevat maad kasutada muul otstarbel ja lepingu lõpetada teatades maa kasutajale sellest ette vähemalt kuus kuud. Vegetatsiooniperioodil ei saa lepingut lõpetada enne saagi koristamist.
(3) Kui aiamaad ei kasutata heaperemehelikult võib linnavalitsus maa kasutamise õiguse lõpetada, teatades sellest ette üks kuu.
(4) Maakasutuse lõpetamisel ei hüvitata senisele kasutajale tema poolt istutatud marjapõõsaste või viljapuude ning kileehitiste ega klaaskasvuhoonete maksumust.
§ 9. Avaliku ürituse korraldaja kohustused
Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus korraldati, puhastama hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse korraldamise loal määratud tähtajaks.
§ 10. Puude raiumine Paide linnas
Puude raiumisel lähtuda Paide linna üksikpuu raiumise tingimustest ja korrast.
§ 11. Tehnovõrgu omaniku ja haldaja kohustused heakorra tagamisel
Tehnovõrgu omanik on kohustatud:
1) hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu;
2) hoidma tehnovõrgu seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevuluuk peab olema teekattega või haljasalaga ühes tasapinnas;
3) likvideerima vee- või kanalisatsioonitorude ning muude kommunikatsioonide avariidest põhjustatud antisanitaarse seisukorra.
§ 12. Nõuded küttekoldevälise tule tegemisel
Küttekoldevälise tule tegemisel lähtutakse tuleohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest.
§ 13. Keelatud tegevused Paide linna avalike kohtade kasutamisel
Paide linna avalikes kohtades on keelatud:
1) risustada ja reostada territooriumi ja ehitisi, sealhulgas avalikus kohas maha sülitada, urineerida ja roojata, loopida prahti, suitsukonisid jms, ja teha illegaalset graffitit (näiteks hoone seintele, piirdeaiale, mänguväljakule, prügikastile, pingile, teele, ühissõiduki peatuse ootepaviljonile, kommunikatsiooniehitisele, ühistranspordi sõidukile jne) või kahjustada ehitisi ja objekte muul viisil;
2) kahjustada, lõhkuda või paigaldada ümber pargi- või muud avalikku kohta paigaldatud inventari (jäätmekonteinereid, lillekast, pink, valgusti vms);
3) rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid, paigaldada lillevaase ja -kaste, jäätmekonteinereid, pinke, piirdeid, kuulutustahvleid ning teisi teisaldatavaid väikevorme ilma ametiasutuse loata;
4) kahjustada haljasala, murukamarat ja lilli, vigastada, kahjustada, omavoliliselt raiuda või hävitada puid ja põõsaid;
5) ladustada ja hoida kütte-, ehitus- või muid materjale väljaspool kinnistu piiri või korratult õue tänavapoolses osas, laduda neid vastu piirdeaedu või puid. Erandkorras on lubatud tahke kütuse, ehitusmaterjali jms mahalaadimine üldkasutatavale maa-alale tingimusel, et ei takistata jalakäijate ega sõidukite liiklust ning materjal teisaldatakse ja territoorium heakorrastatakse 24 tunni jooksul. Avalikes kohtades ehitusmaterjali ladustamine peab olema ametiasutusega kooskõlastatud;
6) parkida romusõidukit (sõidukõlbmatut sõidukit) avalikul teel, parklas või muul üldkasutataval alal;
7) pesta sõidukit linna siseveekogude vahetus läheduses või reostada veekogu muul moel;
8) risustada veekogusid ja nende kaldaid;
9) põletada jäätmeid ja kulu, välja arvatud oksad ning kütta koldeid ohtliku või õhku saastava küttega;
10) ladustada sõnnikut avalikult kasutatavale teele lähemal kui 20 m;
11) sõita spordirajatistel (sh suusa-, jooksu- ja terviseradadel) mootorsõidukitega (v.a raja või rajatise hoolduseks tehtavad sõidud);
12) sõita mootorsõidukitega või parkida neid ja haagist jalgteel, hooldus- ja haljasalal, pargis, laste mänguväljakul, staadionil ja teistes kohtades, mis pole selleks ette nähtud (v.a omaniku või haldaja loal);
13) sõita pinnatud ja asfaltkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega või kahjustada avalikult kasutatava tee teekatet ja katendit mis tahes viisil;
14) teha lõket avalikus või selleks mitte ettenähtud kohas ning Päästeameti kooskõlastuseta. Kooskõlastus peab sisaldama lõkke tegemise asukohta ning vastutava isiku kontaktandmeid;
15) paigutada lund ja jääd kõnni- või kergliiklusteele kinnistute hooldustööde teostamise käigus, v.a juhul, kui liiklejatele jääb vähemalt 1,1 m käiguruumi ning loopida lund sõiduteele. Erandkorras on lubatud heakorratööde käigus lume paigutamine kõnniteele tingimusel, et jalakäijate liiklemine korraldatakse ohutult ümber ja lumi teisaldatakse 24 tunni jooksul;
16) kuhjata kloriidisegust liiva või lund puude ümber, paigutada kloriidisegust puistematerjali või muud prahti metsa, haljasalale või mujale selleks mitteettenähtud kohta;
17) kloppida riiet ja vaipa korterelamu rõdul, aknal ja uksel, asetada korterelamu akna välisküljele sinna mitte sobivaid esemeid (v.a lillekonteinerid, termomeetrid ja jõulukaunistused) ning toiduaineid, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal;
18) lasta reovett sademevee kraavi või -kanalisatsiooni ning reostada või risustada neid muul viisil, samuti ajada sademevee kraav kinni või paigutada torusse ilma ametiasutuse kooskõlastuseta;
19) paigaldada või ümber tõsta pinke, tõkkepiirdeid, teadetetahvleid, viitasid, vitriine ja muid väikevorme avalikus ruumis ilma ametiasutuse kooskõlastuseta;
20) paigaldada prügikonteinereid, küttepuid ja ehitusmaterjale väljaspool kinnistu piire, kui see pole kooskõlastatud ametiasutusega. Samuti on keelatud paigutada neid õues korratult, laduda vastu kasvavaid puid ja piirdeaedu;
21) paigutada avalikku prügikonteinerisse selleks sobimatuid esemeid, nagu näiteks vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka ja radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, samuti jätta sulgemata prügikonteineri kaas;
22) kasutada mürkainet ja pestitsiide kasutuseeskirja ja ohutuseeskirja vastaselt;
23) tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu;
24) omavoliliselt välja panna teadet või kuulutust selleks mitteettenähtud avalikku kohta.
Paide linnas on neli parki: Lembitu park, Vallimägi, Rahu park ja Peetri park (kogupindalaga 141 785 m²).
Lembitu park (pildil) on linna esinduspark (pindala 39 835 m²). Park on planeeritud 1936.-1937. aastatel ning rekonstrueeriti 1980. aastate keskel. Puude liigilise koosseisu moodustavad vahtrad, paplid, pärnad, saared, hobukastanid, pihlakad, õunapuud, kased, harilikud kuused, hõbekuused, lehised, nulud, elupuud, tammed. Rekonstrueerimist vajab pargi keskel olev purskkaev.
Vallimägi (pindala on 44 200 m²). Rajati eelmise sajandi lõpus. Paide muuseumis on pilte 1876. aastast, millel on näha võrdlemisi noori istutatud puid pargi keskosas ja vanemaid puid (ca 20.a) edelabastionil kiriku ümbruses. Oma maastikulise eripära tõttu kasutatakse tänapäeval parki mitmeks otstarbeks: jalutamiseks, kelgutamiseks, suusatamiseks, jalgrattasõiduks, avalike ürituste korraldamiseks jne. Park kuulub II hooldusklassi. Puistu liigilise koosseisu moodustavad vahtrad, kuused, tammed, lehised, kased, saared, jalakad, pärnad. Vallimäe teed, valgustus, väikevormid, trepid ja laululava rekonstrueeriti 2009-2011 aastal Euroopa Liidu vahendite abil. Varemete konserveerimist alustati 2000. aastal.
Rahu park (pindala on 12 000 m²). Rajamist alustati 1971.a., täiendav istutamine teostati 1974.a. Puude liigilise koosseisu moodustavad pärnad, tammed, nulud, kuused, õunapuud, ebajasmiinid, männid, hõbekuused. Pargis jalgteid ja pargiinventari ei ole.
Peetri park (pindala on 45 750 m²). On rajatud Paide kirikumõisa maadele ilmselt linnarahvale kasutamiseks juba eelmise sajandi lõpus ja on seega üks vanimaid avalike parke Paide linnas. Hetkel on tegemist parkmetsaga. Puude liigilise koosseisu moodustavad kuused, männid, lehised, vahtrad, saared, pärnad, kased, jalakad, harilikud männid, seedermännid, toomingad. Puuduvad valgustid, pingid, prügikastid, jalgteed.
PAIDE TEHISJÄRV
Järv asub Paide linna kaguosas (Järve tee, Mündi tee, Esna jõe ja Kriilevälja küla vaheline ala) linna ümbritsevas haljasvööndis. Järv rajati 1981-1982. aastal. Järve pumbatakse vesi Esna jõest ning väljavool jõuab samuti Esna jõkke. Järve pindala on ligikaudu 4,2 hektarit, keskmine sügavus on 2,5 meetrit.
Valdav osa tehisjärve ümbritsevast alast on planeeritud avaliku kasutusega puhkealaks. Tehisjärve ümbritseval puhkealal on kaks supelranda, millest lõunapoolne on välja ehitatud laste supluskohana koos mänguväljakutega. Puhkealal paiknevate teede pikkuseks on 2 km. Järve ümbritseva hoolduse all oleva rohuala pindala on 100 600 m². Järve lähedal asub kuivkäimla ning järve lähiümbrusesse on paigaldatud valgustatud suusaraja jaoks valgustuspunktid.
Tehisjärve ja Mündi tee vaheline ala on vabaõhuürituste maa-ala. Tänasel päeval on plats kasutusel korvpalliplatsina.
Järve tee ja Pärnu jõe vahelisel alal asub killustikalusega parkla. Jalakäijad pääsevad järve äärde üle Südamesilla, mis on muutunud äsja abiellunute meeliskohaks ning üle kahe uue silla (ehitatud 2000. aastal). Kaks uut silda pakuvad võimaluse jõgedevahelise poolsaare kasutamiseks puhkealana.
Vetelpäästele valvetingimuste tagamiseks ehitati 2003. aastal järve äärde rannavalvehoone. Hoone II korrusel asuvad vetelpääste ruumid ja I korrusel paadikuur ning abiruumid.
Väikerajatistest on olemas 4 riietuskabiini, ranna vahetus läheduses paiknevad pingid.
Tehisjärve piirkonda hooldab SA Paide Haldus. Lepinguliste kohustuste hulka kuuluvad prahi koristamine, haljasalade niitmine ja väikeinventari hooldamine.