PAIDE LINNA TUTVUSTUS

Pindala: 443 km²

Elanikke: 10 297 (01.01.2024. seisuga)

Koole: 5

Lasteaedu: 5

Külasid: 40 küla, 1 alevik

Linnapea: Kaido Ivask

Paide linna kuulsusrikas ajalugu sai alguse 1291. aasta 30. septembril, mil talle anti ühena esimestest Eestimaa linnadest linnaõigused.

Esimesed kirjalikud ülestähendused Paidest ulatuvad aga juba 1265. aastasse, mil ordumeister Konrad von Mandern asus Paidesse uhket ordulinnust ehitama. Samast vallitornist, mis on sõdade ja rüüsteretkede tõttu mitmel korral maatasa tehtud, ent siis jällegi kõige kiuste üles ehitatud, on saanud nii Paide linna kui kogu Järvamaa sümbol. Paide on läbi kireva ajalookaleidoskoobi kandnud nimesid Wittenstein, Weissenstein, Paede ning Paide ja olnud nii kivi- kui madala puitarhitektuuriga väikelinn keset kaubateede ristumiskohti, mille elanike arv veel 80 aastat tagasi oli alla 3 000.

Paide, Eestimaa südame, vaieldamatult väärikaim vaatamisväärsus on Paide Vallimäe vallitorn ning seal asuv Ajakeskus Wittenstein, koos selle ümber oma ajaloolises hiilguses laiuva vallimäega, kus jalutades või all-linnale pilku heites kosub hing ja puhkab silm. Paide keskväljak on linnaelu süda, mis koos vanalinna ajaloolise tänavavõrgustiku, Paide raekoja ning Paide Püha Risti kirikuga on oma olemuselt ainulaadseimaid eksemplare Eestis. Alates 2017. aastast on Keskväljakul läbi viidud ka Ruumieksperimente, mille raames avatakse Keskväljak suviseks perioodiks vaid jalakäijatele ning vähendatakse see-läbi autode liikumist.

Paide tänavapilti ning vallimäge ilmestavad sadakond paeskulptuuri, mis on valminud kunagi Paides toimunud paepäevadel. 

Paide tuntumateks üritusteks on jüripäeva tähistamine aprilli lõpus ning 2013. aastast peetav Arvamusfestival.

2017. aastal ühines Paide linn Paide valla ja Roosna-Alliku vallaga. Uue omavalitsuse nimeks jäi Paide linn. Oma territooriumilt on Paide Eesti suuruselt teine linn pärast Pärnut.

2018. aasta augustis alustas tööd kutseline Paide Teater.